Eesti teadustöö kummutas suurima müüdi Tšernobõli kohta

Tšernobõli tsoon ja tuumaelektrijaam 20 aastat parast katastroofi.

FOTO: Igor Taro

Eile kaitsti Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritööd, mis kummutas levinud eksiarvamuse: Baltikumi meestel, kes saadeti Tšernobõli 80ndatel koristustöödele, ei suurenenud vähkkasvajate risk ja vähki suremus.

28. augustil kaitses Tervise Arengu instituudi teadur Kaja Rahu filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja «Morbidity and mortality among Baltic Chernobyl cleanup workers: a register-based cohort study» («Baltimaade Tšernobõli veteranide haigestumus ja suremus: registripõhine kohortuuring»).

Doktoritöö juhendaja, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi professor Anneli Uusküla selgitas, et kõige olulisem töö järeldus on, et inimestel on olnud varem ebapiisav informatsioon oma terviseriskide osas.

Kaja Rahu doktoritöö leidis, et veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tänaseks tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust nagu ühiskonnas sageli arvatakse. Tegu on seega eksiarvamusega. Samas ilmnes, et Eesti veteranide enesetapurisk on olnud 30 protsenti kõrgem kui üldises meesrahvastikus.

«Selle uuringu põhjal võib küll öelda seda, et surmade ega haigestumuse sagedus, ka mitte vähkkasvajatesse, Tšernobõlis käinud meeste hulgas ei erine nendest meestest, kes seal ei käinud. Seda ühe erandiga: nende meeste hulgas, kes käisid Tšernobõlis, oli rohkem suitsiide. Aga vähkkasvajaid või südamehaigusi nende hulgas rohkem ei olnud,» täpsustas Uusküla.

Uusküla nentis, et järelikult on ülepaisutatud need võimalikud kiirguskahjustused, mis tegelikult ei ole tõendatud. «Suitsiidide sagedasem esinemine on küll fakt ja suitsiid ei tulene ju otseselt kiirguskahjustusest, vaid selleni on viinud mingid hoopis muud tegurid. Üks oluline järeldus on, et tõenäoliselt inimestel on olnud vähe informatsiooni nende tegeliku riski kohta,» möönis professor.

Ülepaisutatud terviseriskid

Uusküla leidis, et tulemused ühtivad varasemate teadustöödega, sarnaseid uuringuid on ka varem eesti rahvale tutvustanud. «Need tulemused on kooskõlas sellega, mida me teame kiirguskahjustuste kohta. Taolisi kiirguskatastroofe on olnud nii tööstusega kui ka sõjategevusega seoses ja varasemad uuringud on näidanud, et need kiirgusdoosid, mis mehed võisid saada Tšernobõlis, on nii väikesed, et nad ei vii suurenenud haigestumiseni,» märkis Uusküla.

Teadustöö jälgis ligi 5000 eesti mehe andmeid ehk valdavat osa kõikidest meestest, kes siit Tšernobõlis üldse käisid. Keskmine eluiga oli eesti meestel, kes toona Ukraina läksid, 31 eluaastat. «See töö on tõepoolest väga põhjalik ja võimalike mõjude jälgimise aeg on olnud ka pikk. See on metoodiliselt väga heal tasemel töö,» kinnitas Uusküla.

Kaja Rahu väitekirja oponent oli Saksamaa ülikooli professor Hajo Zeeb. «Kaitsmine läks kenasti. Oponent oli väga kompetentne ja diskussiooni oli huvitav jälgida,» lisas Uusküla.

Kaja Rahu kasutas oma epidemioloogilises uuringus peamiselt Eesti, Läti ja Leedu vähiregistri andmeid, mis näitasid, et aastatel 1986–2007 oli veteranide ja nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtavast sõeluuringust.

Põhjalikumalt käsitles ta töös veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja haigekassa andmekogust. Ka Eestis ei erinenud veteranide suremus ega üldhaigestumus 1986–2011 üldisest riigi meesrahvastikust.

Ainus silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini, kuid haigestumus ei olnud kõrgem nende meeste hulgas, kes saadeti saastatud piirkonda vahetult pärast avariid. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet.

26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest, praegust Tšernobõli veterani, kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest.

Populaarne

Tagasi üles