/nginx/o/2014/04/11/2953572t1h62f5.jpg)
Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2014. aasta teise kvartali haigla ravivoodite kasutamise statistikast ilmneb, et selle aasta teise kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 60 000 inimese, aasta varem oli hospitaliseerituid peaaegu 600 võrra rohkem.
Haiglaravi sai ligi 600 patsienti mullusest enam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligikaudu 38 protsenti neist patsientidest viibis ravil piirkondlikes haiglates, 33 protsenti keskhaiglates ja veidi üle viiendiku üldhaiglates, vahendab Meditsiiniuudised.
Statistikast selgub, et juuni lõpu seisuga oli Eesti haiglates kasutuses 6976 ravivoodit, mida on 500 võrra vähem kui esimese kvartali lõpus. Tavapäraselt vähendavad haiglad oma kasutuses olevate voodite arvu suvekuudel.
Selle aasta teise kvartali lõpus töötas Eestis 61 haiglat, mis on sama alates mullu kolmandast kvartalist.
Iseseisva statsionaarse õendusabi (endise nimetusega hooldusravi) voodid moodustasid teises kvartalis kasutusel olevate ravivoodite koguarvust 28 protsenti, aktiivravivoodid 60 protsenti ning ülejäänud osa on tuberkuloosi ja psühhiaatriliste haiguste raviks mõeldud voodid. Nii eri- kui õendushaiglates oli vaid kolm protsenti kõigist teise kvartali jooksul haiglaravile võetutest ning alla kahe protsendi hospitaliseeritutest said ravi kohalikus või taastusravi haiglas.
Selle aasta esimese kvartali jooksul raviti keskmiselt üheksat inimest ühe ravivoodi kohta ja ühe patsiendi ravi kestus oli keskmiselt kaheksa päeva. Ühe aktiivravivoodi kohta osutati statsionaarset tervishoiuteenust keskmiselt 12 patsiendile ning ravi kestus aktiivravivooditel jäi viie päeva piiresse. Kõige lühem on ravi silma- ja nina-kõrva-kurguhaiguste vooditel, kus see kestab alla kahe päeva. Pikim ravikestus on tuberkuloosi ja iseseisva statsionaarse õendusabi (end. hooldusravi) vooditel, vastavalt 54 ja 26 päeva.