Mullu mõjutas inimeste tervist ja riigi plaane paljuski seagripp

Vaktsineerimine gripipandeemia vastu Foto: Reuters / Scanpix

Eesti inimeste tervist mõjutas 2009. aastal uus gripiviirus A/H1N1, millesse haigestus Eestis hinnanguliselt 9,2 protsenti elanikkonnast.

Kokku registreeriti 21 gripiviiruse A/H1N1 põhjustatud surmajuhtu, selgub rahva tervise arengukava 2009. aasta tegevusaruandest.

Gripipandeemia kontrollimiseks koostas sotsiaalministeerium juhised perearstidele, haiglatele, kiirabile ja elanikkonnale. Uuendati gripipandeemiaks valmisoleku plaane.

Pandeemia hõivas nii rahalisi vahendeid kui ka inimressurssi, mida sotsiaalministeerium oli plaaninud tervise arengukavas mujal kasutada.

Uus gripiviiruse A/H1N1 tüvi tuvastati 2009. aasta aprillis Mehhikos. WHO kuulutas 11. juunil 2009. aastal välja uue gripiviiruse A/H1N1 põhjustatud pandeemia. Eestis algas gripi laialdane riigisisene levik sama aasta novembris ning haigestumise kõrgperiood kestis novembri lõpust kuni detsembri alguseni.

Gripipandeemia ulatus ning raskus oli prognoositust kergem. Riigihankega soetati riigi raha eest 248 000 doosi spetsiifilist vaktsiini. Gripivastaseks teavituseks ja ennetuseks kulutati 13 miljonit krooni.

2007. aastal loodud gripikeskuse jätkas viirusnakkuste haigestumuse andmete analüüsimist, gripi- ja sellelaadsete viirusnakkuste seiret ning leviku prognoosimist. See töö võimaldab paremini nakkushaiguste tõrjet korraldada.

Alates aprillist tegi gripikeskus tõsist tööd gripipandeemia tingimustes – muu hulgas arendati edasi diagnostikameetodeid ning juurutati kõikide gripikahtlusega surnute lahangumaterjalist uuringute tegemine.

Kokku kulutati 2009. aastal üle 121 miljoni krooni, et tagada riiklik võimekus ja valmisolek nakkushaiguste, epideemiate ja pandeemiate leviku tõkestamiseks.

2009. aasta terviseameti tulemuste kohaselt oli gripi epidemioloogiline ja viroloogiline seire tõhus. Sentinelseirega oli kaetud 12 protsenti elanikkonnast, osales 77 perearsti 11 maakonnast.