Mullu tarbiti vähem alkoholi, kuid sooritati rohkem enesetappe

Foto: Panther Media/Scanpix

Rahvastiku tervise arengukava möödunud aasta tegevusaruandest selgub, et 2009. aastal tarbisid Eesti elanikud varasemaga võrreldes vähem alkoholi, kuid samal ajal kasvas meeste enesetappude arv.

Kui 2008. aastal tarvitati puhast alkoholi 11,9 liitrit inimese kohta, siis 2009. aastal langes vastav näitaja 10,2 liitrini. Numbrite vähenemise taga peaks olema nii reklaamipiirangud, aktsiisitõus kui ka Tervise Arengu Instituudi kampaania «Palju sina jood?».

2008. aasta lõpus hakkasid alkoholireklaamile kehtima täiendavad piirangud: alkoholireklaam on elektroonilises meedias keelatud kella 9st hommikul kella 21ni, keelatud on alkoholi tasuta kaasaandmine kauba või teenuse müügil, alkoholireklaamidele tuleb lisada hoiatus: «Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!».

Alkoholitarbimisele avaldas sotsiaalministeeriumi andmetel mõju ka 2008. aastal kahel korral tõstetud alkoholiaktsiis, kuid 2009. aasta tulemusi mõjutas ka 2010. aasta jaanuari planeeritud aktsiisitõus, millest tingitud etteostud suurendasid 2009. aasta tarbimisnumbreid kunstlikult.

Negatiivse poole pealt tõusis möödunud aastal meeste, valdavalt tööealiste 45–64-aastaste meeste enesetappude arv aastaga 27 juhu võrra 269ni.

Naiste enesetappude arv langes 53 juhult 2008. aastal 49 juhule 2009. aastal. Samuti langes enesetappude arv noorte, kuni 24-aastaste hulgas.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütles ERR Uudistele, et enesetappudes on olnud aastaid langustrend, kuid möödunud aastal olukord muutus. Esialgne analüüs näitab tema sõnul, et mõju on avaldanud nii töötus kui halvenenud majanduskeskkond tervikuna.

Samas tõusis tema sõnul möödunud aastal nii meestel kui naistel tervena elatud aastate arv, üldine suremus vähenes ning enneaegseid surmasid ja liikklussurmasid oli vähem kui aasta varem. 

Viimase viie aastaga on tervena elatav eluiga nii naistel kui meestel tõusnud viie aasta võrra. 

Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 eesmärk on, et tervena elatav eluiga pikeneks aastaks 2020 meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga tõuseks meestel 75 ja naistel 84 eluaastani.

Mullu oli tervena elatud eluiga meestel keskmiselt 54,8 ja naistel 59. Keskmine eeldatav eluiga oli 2008. aastal meestel 68,5 a naistel 79. 

Normet nentis siiski, et rahvastikutervise protsessid on nii pikad ja aeglased, et ühe aasta põhjal veel olulisi järeldusi ei saa teha. 

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on veel palju teha, et kasvaks inimeste teadlikkus sellest, kuidas hoida enda ja oma lähedaste tervist. «Tänavune kuum suvi on kahjuks kaasa toonud murettekitavalt palju õnnetusi vees ja liikluses, mida oleks olnud võimalik vältida,» tõdes Pevkur.