/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2014/09/02/3317355t1hb124.jpg)
Et lapsevanemad pole kohustatud lapse kroonilisest haigusest kooli teavitama, ei pruugi kooliõde sellest teadlik olla.
Krooniliste haiguste varjamine pole laste tervise huvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõuniku Aleksandra Solntseva sõnul on terviseandmete puhul tegemist delikaatsete isikuandmetega, mis ei ole mõeldud kolmandatele isikutele avaldamiseks. Seetõttu ei ole koolil kohustust terviseandmeid lapsevanematelt küsida, nagu ka lapsevanemal ei ole kohustust seda infot kooliga jagada.
«Samas on kooli ja lapsevanema koostöö lapse tervise hoidmise seisukohast väga oluline. On igati mõistlik ja loogiline, et hooliv lapsevanem on ise huvitatud sellest, et koolipersonal oleks lapse tõsistest või teatud jälgimist vajavatest haigustest teadlik. Nii ei seata last ohtu ning koolipersonal oskaks ka ohtlikke olukordi ära tunda ja vajadusel kiiresti tegutsema asuda,» lisas ta.
SA Tallinna Koolitervishoid juhatuse esimehe Kädi Lepa sõnul kogub kooliõde praegu koolimineva terviseinfo tema vanematelt ise, mis on aeganõudev ega vasta kaasaja võimalustele.
«Kuna aga see teadmine on lapse tervise huvides hädavajalik, et õpilast vajadusel aidata, anda tema kasvamise ja arengu kohta hinnanguid või siis tervisest tulenevaid soovitusi, peame andmeid koguma paberkandjal,» selgitas ta, lisades, et see kestab seni, kui tervise infosüsteem hakkab efektiivselt tööle ja kõik tervishoiuteenuse pakkujad hakkavad sinna andmeid saatma.
«Sel juhul saaks koos lapsevanema ja raviarstiga lahendada lapse elukorralduse ja õppetöö küsimused. Praegu on selline olukord, kus kooliõde pole mitte alati lapse kroonilistest haigustest informeeritud ja minu arvates on see lubamatu.»
Lepp märkis, et tema isiklikult ei kujuta ette, et keelduks oma lapse terviseprobleemidest kooliõele rääkimast, sest kuigi õde ei ravi, saab ta lapse tervise jälgimisel paljuski toeks olla.
Kas probleemidest on vajalik teavitada klassijuhatajat või mõnda aineõpetajat või siis näiteks kooli kokka, kas on vajalik ka kaasõpilaste teavitamine, on aga Lepa sõnul delikaatne küsimus ja selle otsustab lapsevanem.
«Alati jäägu terviseprobleemid sinna ringi, kus see on vajalik teadmine, alati peab lähtuma lapse huvidest ja kaitsest. Alati peab arvestama olemasoleva keskkonnaga. Nii käituvad ka kooliõed ja seda teadmist proovime me edastada ka vanematele,» rääkis ta.
Lepa sõnul õpib tavakoolis järjest rohkem krooniliste haigustega õpilasi – astmaatikuid, allergikuid, diabeetikuid. Kuid iga juhtum tuleb lapsevanemal koos kooliõega lahendada – kui palju ja kes peab teadma.
«Juhul, kui väikeses koolis töötab õde osalise koormusega, siis oleks hea, kui neis küsimustes usaldatakse ka klassijuhatajat. Õde saab olla siinkohal ka pedagoogilise personali nõustajaks.»
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) direktor Kersti Nigesen tõdes, et kuigi vanemad ei pea lapse diagnoosist kooli teavitama, siis nende koolis seda sageli tehakse.
«Tihti on vanemad ise huvitatud sellest rääkima, sest loodavad ka kooli poolt abi saada ja teavad, et seda kurjasti ei kasutata. See, et vanemad usaldaksid rääkida oma murest, eeldab usalduslikke suhteid ja kindlustunnet, et infot kasutatakse ainult lapse hüvanguks ja ei millekski muuks. Kuna meie kooli võetakse erivajadusega lapsi eraldi järjekorras, siis tegelikult kujuneb lapse diagnoos mõnikord vanematele argumendiks, et tulla meie kooli. Nii nad räägivad ka lapse eripärast, et koos lahendusi välja töötada,» selgitas ta.