/nginx/o/2014/09/04/3321147t1h3580.jpg)
Rahvusvahelise uuringu EUROCARE andmed näitavad, et Eesti noorte vähihaigete viie aasta elulemus on Euroopas halvim – onkoloogide kinnitusel vajab noorte vähk suuremat tähelepanu.
Eesti noored vähihaiged surevad Euroopa saatusekaaslastest varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi esimehe Jana Jaali sõnul moodustavad noored vähihaiged grupi, kus on puudujääke nii haiguse ravis kui ka psühhosotsiaalses haiguse käsitluses.
Onkoloogid leiavad, et arvestades noorte vähihaigete suhteliselt suurt hulka ning vähi haigestumuse kasvu üldiselt, tuleb Eestis enam tegeleda noorte vähi ennetamise, varajase avastamise ning haiguse ja sellega kaasnevate probleemide parema käsitlusega.
Vähktõbe peetakse eelkõige vanemate inimeste haiguseks, kuid vaatamata sellele võivad pahaloomulised kasvajad esineda kõigis vanuserühmades. «Kui vähk diagnoositakse noores eas, toob see ka arstide jaoks kaasa rea küsimusi: haigus võidakse avastada hilises etapis, sest noortel vähki ei kahtlustata,» selgitas Jaal. «Puudus on ravimeetodite tõenduspõhisusest, kuna noortel läbiviidud kliinilisi uuringuid on väga vähe.»
Ta lisas, et kõige tähtsamad küsimused on loomulikult haiguse varane avastamine ja fertiilsuse säilitamine.
Noortel meestel diagnoositakse sagedamini munandivähk, maovähk ning aju pahaloomulised kasvaja. Noortel naistel moodustavad suure osa esmajuhtudest rinnavähk, emakakaela- ja munasarjavähk.
Lisaks kuuluvad nii noorte meeste kui ka naiste sagedamini esinevate kasvajate hulka naha melanoom ja naha pahaloomulised kasvajad.
Noorte vähki haigestumine on Jaali sõnul tõsine probleem – igal aastal haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse Eestis umbes 350 noort ning neile lisanduvad veel hematoloogilistesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunud noored.
Noorte all peetakse silmas 15-44-aastaseid inimesi.