/nginx/o/2014/09/04/3322113t1h3142.jpg)
Ühe kõige laiahaardelisema seni läbiviidud teadusuuringu andmetel on alates tööstusrevolutsiooni algusest keskkonda sattunud seniarvatust enam kui kaks korda rohkem elavhõbedat.
Keskkonnas ringleb enam kui 400 000 tonni elavhõbedat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika teadlaste analüüs näitab, et emissioonide tipp oli 1970. aastatel, misjärel heitmete kogus hakkas langema, ent viimase kümnendi jooksul on taas märgata aeglasemas tempos toimuvat tõusu, vahendab ERRi teadusportaal.
Elavhõbedat loetakse ohtlikuks närvimürgiks, mis tekitab arenguhäireid ja kahjustab aju. Harvardi teadlaste läbiviidud uuringu järelduse järgi on pärast 1850. aastaid maapõuest keskkonda sattunud 720 000 tuhat tonni elavhõbedat.
Kuigi arstiteadlased olid juba enne teisipäeval ilmunud tööd teadlikud, kui palju inimesed oma elu jooksul mürgise metalliga kokku puutuvad, aitab ülevaade paremini hinnata erinevate keskkonnapoliitikate mõju ja heita valgust maailma elavhõbeda ringele.