/nginx/o/2009/08/26/226488t1hef30.jpg)
Tänavusel seenehooajal on mürgistuse infoliinile helistanud juba mitukümmend seenemürgistuse kahtlusega inimest, kes on enamasti kaevanud seedehäirete, iivelduse ja oksendamise üle.
Eestlaste seenetundmine veab välismaal alt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Mare Oderi sõnul on helistajateks põhiliselt ikka need, kes on metsast söögiseente pähe korjanud mürgiseid seeni. Teise suurema grupi moodustavad inimesed, kes on seentega maiustanud külas ja tundnud hiljem iiveldust.
«Samuti on ühendust võtnud need, kes on seeni korjanud reisil olles ja saanud seedehäired,» nentis Oder. «Eestlastele võõrsil tasub meelde tuletada, et pelgalt meie söögiseentele sarnaste korjamine ei pruugi tervisele hästi mõjuda. Alati tasub mõni kohalik elanik metsa kaasa võtta,» lisas ta.
Kuna Lõuna-Eestis hakkas tänavu seenehooaeg tunduvalt varem, siis on tõsisemate mürgistustega helistatud pigem Viljandi, Põlvamaa ja Elva kandist. Ent viimaste päevade jooksul on helistajad ka Põhja-Eestist.
Oder nõustas ainuüksi oma viimase valve ajal nelja inimest, kellel oli seenemürgistuse kahtlus. «Peamiselt olid kannatajateks lapsed, kes vanematega metsas olles seeni ampsasid ja seejärel oksendasid. Helistas ka üks ema, kes andis oma lapsele seenepüreed, mille järel väikelaps oksendama hakkas,» rääkis ta.
«Õnneks ei ole meile teadaolevalt esinenud veel ühtegi valge ja rohelise kärbseseene mürgistust,» märkis Oder. Nende seente näol on tegemist Euroopa mürgisematega – valgeid kärbseseeni on seni segi aetud kitsemamplite ja šampinjonidega, rohelisi aga rohelist värvi pilvikute ja suure sirmikuga.
Üks helistaja oli tõenäoliselt segi ajanud aga sirmiku ja kuning-kärbseseene. Viimane on väga sarnane punasele kärbseseenele ning mõjub hallutsinatsioone tekitavalt, ajab iiveldama ja oksendama. Oderile teadaolevalt vajas hiljuti arstiabi ka noormees, kes oli tõenäoliselt tahtlikult tarvitanud punast kärbseseent.
Ainult tuntuid seeni
Spetsialist paneb inimestele südamele, et korjata tuleks siiski ainult väga tuntud seeni. «Tean kahte sellist juhtu, et seenelised korjasid enda arvates tatikaid, panid need purki ja sõid ära, kuid hiljem hakkas neil väga paha,» tõi ta veel ühe näite ning tõdes, et «meil tarbitakse seeni liiga kergekäeliselt».
Oder toonitas, et kahtluse korral tuleks helistada mürgituse infoliinile 16662 kohe, mitte alles siis, kui mürgised seened on juba pannil, purgis või kõhus.
Tartu ülikooli botaanika- ja mükoloogiamuuseumi teadur Leho Tedersoo lisas, et söögiks ei tohiks seeni korjata 200 meetri raadiusest suurtest maanteedest ja linnadest, sest sellel alal on seened saastunud raskemetallidega.
Mehe sõnul tuleks ettevaatlik olla ka seente ostmisel. «Olen näinud, et müüakse «kuldšampinjoni» (tegelikult kuldmampel) teadlikult söögiseente pähe. See põhjustab paljudel seedehäireid ja oksendamist,» nentis Tedersoo, kelle sõnul põhjustavad rohkem mürgistusi ka tavavahelik ja sooriisikas.
Seenesõpradel võiks igaks juhuks esmaabikapis olla korralik aktiivsöevaru, mis on mürgistuse korral esimene abivahend. Varu peab olema küllaldane, sest mürgistuse puhul peaks täiskasvanu seda võtma umbes 50 grammi ehk 200 tabletti, 10-kilose lapse annus on kümme grammi ehk 40 tabletti.