Elektriõnnetusi juhtub kõige rohkem väikelastega

Põlenud pistikupesa. Illustreeriv foto. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Tehnilise Järelevalve ameti andmetel on elektriõnnetuste arv küll mõnevõrra tõusnud, kuid vähenenud on tõsisemate tagajärgedega õnnetuste osakaal, kõige sagedamini on probleeme väikelastega.

Tänavu toimus kaheksa kuuga 38 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus üks inimene, tõsisemaid vigastusi sai kaheksa inimest ning kergemaid vigastusi 30 inimest. Möödunud aasta samal perioodil toimus 35 õnnetust, mille hukkus kolm inimest, tõsisemaid vigastusi sai kümme inimest ja kergemaid vigastusi 22 inimest.

Vanusegruppide lõikes toimus tänavu 8 kuuga enim õnnetusi väikelastega – 30 protsenti. Teistes vanusegruppides jaotub õnnetuste arv ühtlasemalt jäädes vahemikku 8-13 protsenti õnnetuste arvust.

Üheks tüüpilisemaks õnnetuseks on olnud juhtumid väikelastega, kus laps on pistnud erinevaid esemeid pistikupesade kontaktidesse. Lisaks olid sagedased õnnetused erinevates vanusegruppides inimestega niisketes ruumides, remonditöödel, elektriseadmete kasutamisel, alajaama omavolilisel sisenemisel ja õhuliini kaitsevööndi nõuete rikkumisel.

Elektrist põhjustatud raskemate tagajärgedega õnnetuste põhjuseks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ja omavoliline tegutsemine alajaamades.

Valdav osa õnnetusi toimus olmeoludes ehk kodus või selle lähiümbruses, 8 protsenti juhtudest olid tööõnnetused ning seotud peamiselt töödega alajaamades ja õhuliinidel. Tööõnnetuste peamiseks põhjuseks oli ohutusnõuete rikkumine, olemoludes mittekorras elektriseadmete kasutamine ning hooletus ja ohutusnõuete rikkumine.

Piirkonniti toimus elektriõnnetusi kõige enam Põhja-Eestis (22). Ülejäänud Eesti piirkondades oli õnnetusi vähem: Lõuna-Eestis 6, Kesk-Eestis 5, Lääne-Eestis 5. Möödunud aasta sama perioodi vastavad näitajad olid Põhja-Eestis 18, Lõuna-Eestis 10, Lääne-Eestis 4 ja Kesk-Eestis 3.

Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb tunda ja järgida ohutusnõudeid:

• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest.