Tempomeistrite soovitused Tallinna maratoniks

SEB Tallinna maraton

FOTO: Viktor Burkivski

Tempomeistrid on tõenäoliselt need jooksjad, kes näevad kaasmaratoonarite õnnestumist-ebaõnnestumist kõige lähedamalt. Jooksjatele suunatud portaal marathon100.com jagab pühapäevase SEB Tallinna maratoni eel nende nõuandeid. 

Kui tempomeistriga samas grupis alustab 100 jooksjat, kellest kavandatud tempos suudab lõpuni joosta vaid kümnendik, siis paneb see mõtlema – mida ülejäänud 90 protsenti jooksjatest siis valesti teeb? 

Loomulikult ei tea tempomeistrid seda, millise ettevalmistusega võistlusele tullakse, kuid väga lähedalt nähakse neid vigu, mida jooksjad maratonil endal teevad.  Seetõttu tasuks tempomeistrite soovitusi kuulata. 

Suurtel maratonidel on tempomeistrid jooksuvõistluse loomulikuks osaks – nende roll on aidata jooksjatel ühtlast tempot hoida ning seeläbi eesmärgiks seatud ajaga lõpetada. Maratonidel tunned tempomeistri tavaliselt ära värvilisest õhupallist, millele on kirjutatud planeeritav lõpuaeg.  

Pühapäevasel Tallinna maratonilgi on tempomeistrid jooksjatel tempo hoidmisel abiks – neid on kokku üheksa, üks iga konkreetse lõpuaja jaoks.  Nike Running Clubi nime kandval üritusel tutvustatigi tempomeistreid, kes jagasid ka omapoolseid soovitusi maratonirajale minevatele jooksjatele.

Mille järgi tunda ära SEB Tallinna Maratoni tempomeister?

- neil on nii rinnal kui seljal konkreetse ajalise eesmärgiga number;

- kõikidel tempomeistritel on seljas samasugused mustad särgid;

- õhupall.

Loomulikult tunned tempomeistri maratonirajal ära ka neid ümbritsevast suurest jooksjate pundist – vähemalt distantsi esimeses pooles on kuni saja jooksjani ulatuvad temporühmad täiesti tavalised – kõige rohkem jooksjaid hoiab tavaliselt ennast nelja tunni tempomeistri satsi.

Tempomeistriteks on kogenud jooksjad, kelle maratonirekord vähemalt 30 minuti võrra parem nende poolt SEB Tallinna Maratonil joostavast ajast. Kuid on ka selliseid tempomeistreid, kelle rekord pühapäevasest eesmärk-ajast märkimisväärselt parem.  

Näiteks, tänaseks juba 128 maratoni läbinud Meelis Atonen on jooksnud ka kolmest tunnist kiiremini, ent Tallinna maratonil on tema sihiks 4 tundi.  Selline ajaline varu on justkui garantiiks, mis tagab, et tempomeister viib tema tempos jooksvad maratoonarid õigeks ajaks finišisse.

SEB Tallinna Maratoni tempomeistrid on:

3.00 Margus Pirksaar, rekord 2.18.29, läbinud 27 maratoni

3.15 Silver Eensaar, 2.54.22, 8 maratoni

3.30 Erik Aibast, 2.56.50, 9 maratoni

3.45 Andrus Rüütelmaa, 3.03.18, 26 maratoni

4.00 Meelis Atonen, 2.39.42, 128 maratoni

4.15 Renna Järvalt, 3.29.29, 9 maratoni

4.30 Timo Suppi, 3.13.23, 6 maratoni

4.45 Ain-Ivar Tupp, 4.05.49, 30 maratoni

5.00 Valdo Jahilo, 4.32.40, 3 maratoni.

Mida aga soovitasid tempomeistrid nendega koos jooksvatele maratoonaritele?  Eks ikka pundis püsimist!

Meelis: «Hoidke tempomeistri punti kuni jõuate teisel ringil Piritalt tagasi joostes Russalkani.  Tallinna Maratoni rada on selline, et Pirita teel on tavaliselt tuul kesklinna poole joostes vastu, pundis jooksmine säästab energiat.  Väga tihti tulevad need jooksjad, kes tempomeistri pundist oluliselt varem eest ära jooksevad, hiljem selg ees vastu – nad on lihtsalt oma võimeid üle hinnanud.»

Timo: «Julgelt tuleks joosta teiste seljataga ja hoida tuulevarju.»

Millised on tempomeistrite hinnangul maratoonarite suuremad vead?

Meelis: «Alguses alahinnatakse joomise vajadust.  Vedelikukaotus mõjub igaühele.  Igal juhul tuleb juba esimesest joogipunktist alates juua!.»

Renna: «Ära alusta liiga kiiresti! Joo igas joogipunktis!»

Renna: «Kindlasti pole maraton koht, kuhu uute riiete või tossudega minna.»

Margus: «Üheks veaks on kahtlemata liigne rääkimine – esimesed 7-8 km on juttu päris palju, siis asendub jutt jooksumüdinaga, seejärel on kosta ainult hingeldamine ja lõpuks kaob ka see ära – ning eesmärgiks seatud ajaga lõpetabki vaid 10 protsenti.»

Andrus: «Rääkimise roll jätke tempomeistrile!»

Valdo: «Kui hakkab hõõruma või pistma, siis öelge tempomeistrile, siis on õige aeg rääkida.»

Millise taktikaga lähevad tempomeistrid rajale?

Meelis: «Üritame joosta ühtlase tempoga, kuid võtame arvesse ka tuult.  Ühele poole joostes võib tempo olla 7-8 sekundit kiirem, teisele poole joostes aeglasem. Joogipunktides tuleb punt koos hoida, oodata järele neid, kel joomisele läheb rohkem aega.  Seetõttu on joogipunktidega kilomeetrid 10-15 sekundit aeglasemad.  Neil põhjustel võib ka distantsi jooksul keskmine tempo mõnevõrra kõikuda.»

Renna: «Esimese ringi jookseme umbes 5 minutit kiiremini, teise ringi natuke aeglasemalt.»

Temposoovitused jooksjatele?

Timo: «Kui läheb raskeks, siis tuleks pigem lasta jooksutempo natuke alla aga mitte käia.  Peale käimist on jooksma hakkamine maratoni teises pooles raskem, käimispausid võivad venida pikaks.»

Meelis: «Kõige raskem hetk on maratonil 13.-14. kilomeeter – siis on enamasti tunne väga hea, oled ennast ilusasti lahti jooksnud ning on tahtmine tempot tõsta.  Kuid siis tuleb pidurit panna.»

Valdo hinnangul on teisel ringil oluliselt rohkem sagimist – siis stardivad poolmaratoni jooksjad, kes jõuavad varem või hiljem aeglasematele maratoonaritele järgi. «Siis tekib tunne, et sinust joostakse kui postist mööda ning tekib tahtmine kiirematega kaasa minna. Ärge minge!»

Kui palju jooksjaid tempomeistriga ühes pundis ka lõpetab?

Timo: «Mullu tuli umbes sajast jooksjast, kes minuga koos alustasid, minuga koos finišisse ca 10 jooksjat ehk ca kümnendik jooksjatest suudab distantsi lõpuni seda tempot hoida. Ülejäänud ülehindavad oma võimeid ja alustavad liiga kiiresti.»

Valdo: «Viie tunni grupp on kõige tugevam, nemad peavad kõige kauem rajal olema.  Üks kõige olulisemaid protsesse maratonirajal on joogipunktides käitumine.  Joogipunktides pakutakse esmalt vett, seejärel spordijooki ja lõpus uuesti vett.  Kui tahad võtta vett, siis jookse julgelt viimase lauani ja võta sealt vett, muidu tekib esimese laua juurde tropp.  Joogipunktides visatakse ka pooltühjad ja märjad topsid maha, asfalt on libe ning tuleb hoolega vaadata, et ei kukuks.»

Valdo soovitas jooksjatel trassil kõik kurvid sirgeks tõmmata.  «Sealt võidate väärtuslikke meetreid,» kommenteeris viie tunni tempomeister oma nõuannet. 

Milliseid viimase hetke soovitusi veel jooksjatele anda?

«Kui tekib häda, käige kohe ära,» lisas Valdo Jahilo oma kogemustele tuginedes – vetsuhäda viib tempo vägisi alla ja häirib jooksmist, pole mõtet vetsupeatust edasi lükata.

Margus Pirksaare sõnutsi on raja kaks raskemat kohta vanalinnas munakividel jooksmine ning Balti jaama juurde ehitatud ajutine sild. Eelmisel aastal läks sild päris libedaks, kuid sel aastal on sild laugem ning sellele on peale pandud libedusvastased teibid.  See teeb silla ületamise kergemaks, kuid tempos tuleb kahtlemata arvesse võtta silla ületamisest tekkivat ajakaotust.

Valdo: «Ärge hakake maratonil uusi (varem järeleproovimata) geele katsetama!»

Populaarne

Tagasi üles