Kui 2011. aastal tuvastati 1–19-aastastel esmakordselt vaimuhäireid 100 000 inimese kohta 2010 korral, siis aasta hiljem oli see näitaja juba saja võrra suurem. Arengukava eesmärk on kahe aasta pärast langeda näitajaga 1929ni.
Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ütles, et kasvu põhjuseks võib olla asjaolu, et teadlikkuse kasvades on suurenenud pöördumiste arv. Näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektri häirete osas on tema sõnul pöördumisi rohkem kindlasti ka seoses vanemate, lastekaitsetöötajate ja õpetajate paranenud teadmistega.
«Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärgid pole selle tõttu täitunud, et reaalsed mehhanismid laste ja noorukite psüühikahäirete ennetamiseks pole veel rakendunud ja teevad seda aeglaselt,» rääkis ta.
Kleinberg selgitas, et psüühikahäirete põhjused kujunevad välja juba raseduse ja esimeste eluaastate jooksul ehk selle põlvkonnani, kellel nüüd häired avalduvad, ei jõudnud abi õigel ajal kohale.
«Kui vaadata näiteks praegust 5–9-aastaste vanusegruppi, siis üks tegur, mis neid mõjutab, on erivajadustega laste jaoks alushariduse ja põhihariduse võimalused. Selles osas on jätkuvalt palju auke ehk suure tõenäosusega me näiteks teismeliste depressiooni, ärevushäireid ja käitumishäireid ning koolist eemale jäämist selle teguri kõrvaldamisega väga palju veel ära ei hoia, kui need lapsed on teismelised,» märkis lastepsühhiaater.
Kõige kesksem ja universaalsem tegur on Kleinbergi sõnul pere ja vanemate heaolu, seda nii vaesuse kui ka vanemate töötuse ja Eestis hakkama saamise osas. Vanemaharidus, töö- ja pereelu ühildamine on selgelt teadvustatud, kuid olulisel määral rakendumata.