Lastel diagnoositakse aina enam psüühikahäireid

FOTO: SCANPIX

Kui aastaid vähenes lastel ja noorukitel psüühika- ja käitumishäiretesse haigestumine, siis nüüd on see pärast järjepidevat langust hakanud Eestis taas tõusma. «Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020» täitmise aruanne annab häirekella, et kuni 19-aastaste puhul on märgata psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumuskordaja kasvu.

Kui 2011. aastal tuvastati 1–19-aastastel esmakordselt vaimuhäireid 100 000 inimese kohta 2010 korral, siis aasta hiljem oli see näitaja juba saja võrra suurem. Arengukava eesmärk on kahe aasta pärast langeda näitajaga 1929ni.

Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ütles, et kasvu põhjuseks võib olla asjaolu, et teadlikkuse kasvades on suurenenud pöördumiste arv. Näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektri häirete osas on tema sõnul pöördumisi rohkem kindlasti ka seoses vanemate, lastekaitsetöötajate ja õpetajate paranenud teadmistega.

«Rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärgid pole selle tõttu täitunud, et reaalsed mehhanismid laste ja noorukite psüühikahäirete ennetamiseks pole veel rakendunud ja teevad seda aeglaselt,» rääkis ta.

Kleinberg selgitas, et psüühikahäirete põhjused kujunevad välja juba raseduse ja esimeste eluaastate jooksul ehk selle põlvkonnani, kellel nüüd häired avalduvad, ei jõudnud abi õigel ajal kohale.

«Kui vaadata näiteks praegust 5–9-aastaste vanusegruppi, siis üks tegur, mis neid mõjutab, on erivajadustega laste jaoks alushariduse ja põhihariduse võimalused. Selles osas on jätkuvalt palju auke ehk suure tõenäosusega me näiteks teismeliste depressiooni, ärevushäireid ja käitumishäireid ning koolist eemale jäämist selle teguri kõrvaldamisega väga palju veel ära ei hoia, kui need lapsed on teismelised,» märkis lastepsühhiaater.

Kõige kesksem ja universaalsem tegur on Kleinbergi sõnul pere ja vanemate heaolu, seda nii vaesuse kui ka vanemate töötuse ja Eestis hakkama saamise osas. Vanemaharidus, töö- ja pereelu ühildamine on selgelt teadvustatud, kuid olulisel määral rakendumata.

«Kanepi tarvitamine on tilk meres, mis mõjutab kindlasti psüühikahäirete ilmnemist, kuid on siiski tagasihoidlikum tegur kui see, mis toimub peredega tervikuna. Näiteks vanemate alkoholism on laste psüühikahäirete ilmnemisel hoopis olulisem tegur,» lausus lastepsühhiaater.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmi koordinaatori Elis Haani sõnul saab psüühika- ja käitumishäirete kordaja kasvu tõlgendada ühelt poolt inimeste psühhosotsiaalse keskkonna halvenemisega.

Haani hinnangud ühtivad Kleinbergi arvamusega ehk kordaja kasv peegeldab teisena ka diagnostiliste vahendite paranemist, mis võimaldab psüühikahäireid paremini diagnoosida, samuti ka inimeste teadlikkuse tõusu vaimse tervise probleemidest ehk julgetakse rohkem pöörduda vastuvõtule.

Ametniku sõnul on tõusnud lapseea arenguhäirete arv (autismispektri häired) ning samuti on kasvanud meeleolu- ja käitumishäiretega laste ja noorukite arv.

Sotsiaalministeerium viib koostöös Norra Rahvatervise Instituudiga ellu Norra toetuste programmi «Rahvatervis». Selle raames luuakse neli regionaalset laste vaimse tervise keskust: Tallinnas, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis ja Ida-Virumaal. Sügisel luuakse Võru, Põlva, Valga ja Narva haigla ning Ida-Viru keskhaigla juurde piirkondlikud vaimse tervise nõustamismeeskonnad, mis aitavad parandada ambulatoorsete vaimse tervise teenuste kättesaadavust.

Populaarne

Tagasi üles