Miks peaks teadma oma veregruppi?

Doonor.

FOTO: SCANPIX

Ettearvamatute olukordade tarbeks on hea teada oma veregruppi, kuid ka seda, milline doonorveri on Eestis nõutuim.

«Veregrupi teadmine ei ole inimesele hädavajalik, kuid kindlasti on see kasulik kõigile, kes soovivad verd loovutada. Doonorid saavad verevarude seisu jälgides kohe näha, milline on hetkel nende veregrupi seis,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht doktor Erna Saarniit. «Samuti võib elus ette tulla ka ekstreemsemaid olukordi, kus oma veregrupi teadmine võib olla suureks abiks enda või kellegi teise elu päästmisel.»

Veregruppi saab teada kahel viisil. Esiteks: kui inimene soovib verd loovutada, tehakse see verekeskuses kindlaks. «Esimesel korral saab doonor kiirmeetodil teada kuuluvuse AB0-veregrupisüsteemi ning teisel vereloovutuskorral reesuskuuluvuse, kuna seda määratakse laboris,» selgitas Saarniit.

Lisaks on tasulise teenusena võimalik tellida veregrupi ja reesuskuuluvuse määramine, seda ilma vereloovutuseta.

Veregrupi määramisel on kasutusel erinevad süsteemid, kuid enamasti mõeldakse AB0-süsteemi ja reesuskuuluvust (Rh). «AB0-süsteemis võib veregrupp olla 0, A, B või AB. Reesuskuuluvus võib olla kas positiivne või negatiivne,» ütles verekeskuse tootmisjuht.

Veregruppidega seoses kaasnevad ka teatud ohud. «Veregruppe peab arvestama vereülekandel ja veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud,» selgitas Saarniit.

Verekeskustes võetakse mis tahes gruppi kuuluv veri hea meelega vastu, sest veri on alati vajalik, ka kõige enamlevinumate veregruppide oma.

«Väga nõutud on aga alati 0-reesusnegatiivse veregrupiga doonorid, kelle veri sobib ülekandeks kõigile. Tänu sellele saab nende verd kasutada kiiretes kriisiolukordades, kui pole aega patsiendi veregruppi määrata,» rääkis Saarniit.

Veregruppide jaotus Eestis

•    A-reesuspositiivne 30,8 protsenti

•    0-reesuspositiivne 29,5 protsenti

•    B-reesuspositiivne 20,7 protsenti

•    AB-reesuspositiivne 6,3 protsenti

•    A-reesusnegatiivne 4,5 protsenti

•    0-reesusnegatiivne 4,3 protsenti

•    B-reesusnegatiivne 3 protsenti

•    AB-reesusnegatiivne 0,9 protsenti

Igas riigis võib protsentuaalne suhe mõnevõrra erineda. On teada, et asiaatide seas on enim levinud B-grupp, Aafrikas 0-veregrupp, Euroopa riikides A-grupp. 0-veregrupp on üks vanimaid ja esineb üle maailma.

Verd saab loovutada Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla ja Ida-Viru keskhaigla verekeskuses.

Allikas: verekeskused