Täna Postimehes: nutitelefonid kahjustavad tõsiselt laste silmi

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutitelefonid on toonud tööelu järjest rohkem koju.
Nutitelefonid on toonud tööelu järjest rohkem koju. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Postimees vestles erialaasjatundjatega nutitelefonide mõjust lastele ja selgus, et kõige kahjulikumad on need silmadele.

Nutitelefonid on seni olnud peaasjalikult tehnoloogiaajakirjanike teema – nemad kirjeldavad aina uuemaid ja vingemate omadustega telefone ning kõikvõimalikke äppe. Telefonid ja nende äpid on aga jõudnud viimase nelja-viie aastaga ka laste kätte. Nad luristavad lauas suppi, telefon kõrval. Vaatavad telekat, toksides samal ajal miskit telefoni. Nutitelefon on neil käes bussis, selle klapid kõrvas tänaval ja nad jõllitavad seda ka voodis, enne magamaminekut.

Kuna nutitelefonid on jõudnud oma uudsuse tõttu massilisemalt laste käeulatusse viimase kolme-nelja aasta jooksul, puuduvad piisavalt pikaajalised ja vettpidavad uuringud, kuidas mõjutavad need psüühikat ja mil määral tekitavad sõltuvust. Selge see, et laste ajast sedavõrd suurt osa hõivaval seadmel peab olema mingi mõju ka vaimule. Kõige kiiremini mõjuvad need siiski silmadele ja siin on Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku silmaarstil Piret Jüril juba mõnedki murettekitavad tähelepanekud.

Kui veel 1980. aastate lastele kirjutati prille välja liig suure lugemuse tõttu, siis praegu on selliseid lapsi Jüri kinnitusel väga vähe. «Raamat on selle trükiversioonis silmale kindlasti rahulikum objekt,» lausus ta. «Raamat on ka silmast kaugemal, sellal kui nutitelefoni ekraan on väiksem, seda hoitakse lähemal ja nii on suurem ka pinge silmale.» Sellal kui raamatu puhul liiguvad silmad rahulikus tempos realt reale, on nutitelefoni mängud silmale üsna ärritavad.

Jüri sõnul on nutitelefon silmadele raamatust kordades väsitavam. «Esimene kaebus on ikka see, et silmad väsivad,» seletas arst. «Silmad punetavad ja kiputavad. Aina rohkem on selliseid koolilapsi, kes ütlevad, et nad ei näe tahvlile. Selle tingib silmade lähitöö mahu oluline kasv.»

Kui laps vaatab liiga palju lähiobjekte, siis ta enam kaugemale ei näe – silm puhkab siis, kui ta vaatab kaugele. Niisiis ei saa pidevalt nutitelefoni või tahvelarvuti ekraani vaatava lapse silmad puhata. «Kui vaadata väga pikka aega ja pingsalt lähedale, tõmbuvad lihased spasmi ja uuesti kaugele vaadates ei suuda silmad sellest spasmist välja tulla ega näe enam kaugele,» rääkis silmaarst. Jüri sõnul sagenebki viimasel ajal just selliste laste vastuvõtt, kes ei näe  kaugele.

Kui panna ritta erinevad kasutusel olevad ekraanid, siis on neist Jüri sõnul silmadele kõige vähem kahjulik lauaarvuti ekraan, seejärel tuleb laptop ja siis tahvelarvuti – viimasel kohal on paraku seesama nutitelefon. «Nutitelefon võiks olla alternatiiv juhul, kui puudub arvuti kasutamise võimalus,» rääkis silmaarst.

Perspektiivid meie võsukeste silmadele on igal juhul üsna hirmutavad: «Sattus ette artikkel lühinägevuse lõikusi tegeva kirurgi poolt, kes kinnitas, et pideva lähedale vaatamise tõttu on lühinägevuse sagemine oluliselt kasvanud,» lausus Jüri. «Kui tavaliselt lõpeb miinuse süvenemine 20-21-aastastel, siis jätkub progresseerumine tänu pidevale silma pingele isegi 30-40-aastastel. Siin on toodud lausa 35 protsenti progresseerumise kasvu, arvatakse, et järgmise kümne aasta jooksul võiks olla muutused lausa 50 protsenti.»

Loe probleemist märksa põhjalikumalt Postimees Plussist või Postimehe paberväljaandest!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles