Mõned patsiendid ärkavad keset lõikust üles

Doonorneeru siirdamise operatsioon. Foto: Repro

Aastas enam kui 150 Suurbritannia ja Iirimaa patsienti on kogenud keset lõikust narkoosist ülesärkamist.

Suurimas senitehtud uuringus leiavad teadlased, et taolisi juhte esineb 19 000 operatsiooni puhul keskmiselt üks kord, kirjutab BBC.

Uuringuandmete kogumisel selgus, et tõenäolisem riskigrupp on naised, kellele tehakse üldanesteesia keisrilõikeks ning nad on enne lõikust manustanud teatud ravimeid.

Ekspertide hinnangul on taolised juhud siiski haruldased, kuid kinnitavad, et olukordade vältimiseks saaks senisest rohkem ära teha küll.

Kuningliku anesteeside kolledži ning Suurbritannia ja Iirimaa anesteeside ühingu teadlased töötasid läbi viimaste aastate enam kui kolme miljoni operatsiooni andmed ja leidsid, et umbes 300 inimest tajusid lõikuse ajal teadvuselolekut.

Enamik episoodidest puudutasid lühikesi katkendeid ja juhtusid kas enne või pärast operatsiooni. 41 protsenti juhtumitest lõppesid aga pikaaegse psühholoogilise kahjuga patsiendile.

Patsiendid kirjeldasid mitmeid kogemusi – paanikat, valu ja lämbumistunnet, kuigi mitte kõik kirjeldatud kokkupuuted narkoosist ülesärkamisega ei põhjustanud inimestes negatiivseid emotsioone.

Kõige suuremat paanikat külvas halvatus ja võimetus ühtki märki ärkveloleku kohta anda, raporteerisid uurijad.

Üks patsient, kes soovis jääda anonüümseks, kirjeldas oma kogemust kui täiesti riskivaba rutiinset hambalõikust, mida tehti üldnarkoosi all. «Ma kuulsin enda ümber ühtäkki hääli ja taipasin õudusega, et olin üles ärkanud keset operatsiooni, kuid ei suutnud ainsatki lihast liigutada. Kui arstid minu ümber sagisid, tekitas see minus paanika ja ma tõsimeeli uskusin, et võin iga hetk surra, kuigi põhjust selleks polnud,» rääkis ta.

Ta rääkis, et pärast seda on ta 15 aasta jooksul näinud õudusunenägusid koletistest, kes teda halvatuks teha tahavad. Unenäod lõppesid alles siis, kui ta sai aru, millise minevikusündmusega need seotud on.

Iga narkoosist ärganud inimese kogemust analüüsiti eraldi, et tuvastada, millistel põhjustel need juhtusid.

Ligi 90 protsendil narkoosist ärkamistele eelnes lihaste tööd lõdvestavate ravimite tarbimine.

Teadlased arvavad, et mõningatel juhtudel said patsiendid ebasobiva koguse ravimeid, mis jättis nad halvatuks, kuid ärkvele.

Välja tuli ka paar juhtumit, kus naine ärkas üles keset keisrilõiget.

Kuna keisrilõike puhul kasutatakse narkoosi, mis on mõeldud erakorralisteks juhtudeks, esineb siin ülesärkamisi rohkem – üks 670st inimesest tunneb mingit sorti ärkvelolekut lõikuse vältel.

Hoolimata väikesest esinemisprotsendist, on see patsientidele, kes sellise kogemuse läbi teevad, väga häiriv ning võib põhjustada tugevaid vaimseid häireid tulevikus. Uuringutulemustega loodetakse pöörata anestesioloogide suuremat tähelepanu antud teemale.