/nginx/o/2014/09/12/3344051t1hf0ca.jpg)
Kui seni tuli vähihaigetel keemiaravi saamiseks sõita kas Tallinna või Tartusse, siis nüüd pakutakse seda ka maakonnakeskuse haiglas.
Keemiaravi jõuab väikehaiglatesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Haigla on esimene väljaspool Tallinna ja Tartut asuv haigla, kus vähihaiged hakkavad saama keemiaravi.
«Diagnoosi ja multimodaalse ravi otsused teevad ning Pärnusse sobivad ravikontingendid valivad regionaalhaiglate konsiiliumid, lihtsam keemiaravi kohapeal viiakse läbi Pärnu haigla lepinguliste onkoloogide-keemiaravi spetsialistide poolt,» selgitas Pärnu haigla avalike suhete esindaja Eda Amur.
Haiglaapteegis on tänaseks spetsiaalselt välja ehitatud ja litsentseeritud steriilsete ja tsütotoksiliste ravimite lahustamise keskus.
Seda kasutatakse ravimite aseptilise manustamise ettevalmistamiseks ja kasvajatevastaste ravimite aseptilise manustamise ettevalmistamiseks ning tsütotoksliliste ainete käitlemiseks.
Keskuse väljaehitamine läks haiglale maksma üle 60 000 euro. Keemiaravi tegemiseks ja vajalike meditsiiniseadmete soetamiseks on haigla investeerinud üle 25 000 euro ja tegutsemiseks vajalikku tark- ja riistvarasse veel täiendavalt ca 25 000 eurot.
«Ka kliinikum on kaalunud ühe vähihaiguste ravimise etapi - keemiaravi - viimist ühte meie partnerhaiglasse - Ida-Viru keskhaiglasse, et viia see ravilõik patsientidele lähemale. Ravi toomine patsiendile lähedale ongi olulisim nüanss siinkohal,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael. Ta lisas, et plaanil on, nagu ikka, nii häid tahke kui keerulisemaid külgi. «Neist viimastest ennekõike rahaline külg - kaasaegse keemiaravi keskuse rajamine on kallis, ehitada tuleb lahustamiskeskus jne,» selgitas ta.
Eelmisel aastal kirjutas Meditsiiniuudised, et kuigi Eestis on praegu kaks keskust, mis pakuvad täies mahus vähiravi, soovivad ka teised haiglad hakata seda ravi osutama. Toona ütles Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgiakliiniku juht Urmas Lepner, et Euroopas loetakse parajaks, kui umbes miljoni elaniku kohta on üks vähikeskus. «Siis on nii töökoormus, kogemuste pagas kui ka patsientide hulk piisav,» selgitas ta.
Kristi Taela kinnitusel on Eestis kaks vähiravi keskust - Tartu Ülikooli kliinikumis ja Põhja Eesti regionaalhaiglas.
«Neist viimane hakkab korraldama keemiaravi Pärnu haiglas. See tähendab, et maakonnahaigla ei võta enda õlule vähiravi korraldamist, ravi otsused langetatakse ikka keskuses,» selgitas ta.