Eestis valitseb ülisuur õdede põud

Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku sisehaiguste keskuses teeb juba mõnda aega iseseisvalt vastuvõtte pulmonoloogiaõde Eike Valdt. Foto: ITK

Ülipikki ravijärjekordi saaks lühendada, kui õed hakkaksid iseseisvalt patsiente vastu võtma. Oskused selleks on Eesti õdedel olemas.

Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Öpiku sõnul on elanikkonna ja õdede optimaalset suhtarvu arvestades Eestis puudu neli tuhat õde. Samale tulemusele on Eesti olukorda analüüsides jõudnud ka Tartu Ülikooli professor Raul-Allan Kiivet.

Kuidas on puudujääk niivõrd suur? «Kui mõni aeg tagasi oli meie meditsiin üles ehitatud põhimõttele, et me ainult otsime haigusi ja siis kiirkorras ravime neid, siis praegu on tervishoiuvaldkonnas arusaam ja ka elanikkonna ootused muutunud,» selgitas Öpik. «Tahetakse saada tuge selles osas, kuidas oma tervist säilitada, tahetakse teada saada, kuidas oma kroonilise haigusega elada, tahetakse nõustamist, õpetamist. Nii et tervishoid ei ole pelgalt haiguse ravimine, vaid ka ennetamine.»

Spetsialist, mitte abiline

Seepärast on õdede liidu presidendi sõnutsi laienenud ka meditsiinitöötajate, sealhulgas õdede ülesanded – kui vanasti oli õde eelkõige arsti abiline, siis praegu on ta iseseisev spetsialist, kes töötab küll arstiga ühes meeskonnas, ent kannab kindlat vastutust. Näiteks saab õde edukalt jälgida krooniliste haigustega patsientide seisundit ning neid ja nende pereliikmeid nõustada, samuti jagada üldiseid soovitusi, kuidas oma tervist säilitada ja mitte haigeks jääda. «Just elanikkonna tervisevajadustest tulenevalt on vaja rohkem õdesid,» rõhutas Öpik, lisades, et arvestades ülipikki järjekordi eriarstide juurde, on see vajadus eriti päevakorras.

Praegu on Eestis tuhande elaniku kohta 6,9 õde ning nende arv väheneb pidevalt. Samas on näiteks Skandinaavias tuhande elaniku kohta 12 õde. Eesti on seadnud Öpiku sõnul eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks meil tuhande elaniku kohta üheksa õde.

Ent see pole veel kõige suurem mure. Juba olemasolevatest ametikohtadest on praegu täitmata ligi tuhat. Öpiku sõnul on kõigile teada, et tervishoiutöötajad lähevad parema palga pärast välismaale, kuid see pole nende lahkumise ainus põhjus. «Oluline moment on ka keskkond, kuid mitte niivõrd füüsiline keskkond – tervishoiuasutused on meil praegu suhteliselt kaasaegse sisustusega –, vaid just sotsiaalne ja professionaalne keskkond. Et õed saaksid teha seda tööd, milles nad on koolis ettevalmistuse saanud – et nad saaksid patsienti nõustada, õpetada, rakendada laiemalt oma teadmisi, oskusi, mitte olla vaid ravikorralduste täitjaks.»

Eelkõige on Öpiku sõnul noorte koolilõpetajate puhul sageli näha, et nad tulevad koolist teatud teadmiste ja oskustega, ent satuvad tervishoiuasutusesse tööle minnes olukorda, kus ei saagi õpitut patsientide jaoks parimal moel rakendada. Näiteks peavad nad lihtsalt arsti kõrval istuma ja pabereid täitma, mis on ressursi raiskamine. «Sellisel juhul nad ka tihtipeale vahetavad riiki ja lähevad Soome, sellepärast et seal saab seda kõike teha – ka eneseteostuse küsimus on palga kõrval äärmiselt oluline,» tõdes ta.

Öpik lisas, et õdede liit on juba mitu aastat näinud vaeva õdedele iseseisvate vastuvõttude võimaldamise nimel ning see töö on ka vilja kandnud: suuremates haiglates, nagu Ida-Tallinna keskhaigla (ITK), Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikum ja Pärnu haigla, on süsteem juba rakendunud. «Praegu võtavad õed patsiente iseseisvalt vastu mitmel erialal, aga mitte sellises mahus, nagu võiks,» märkis ta.

Kõige edukama näitena tõi Öpik esile ITK, kus iseseisvalt teevad vastuvõtte nii õed kui ka ämmaemandad. «Rasedate jälgimine ongi juba rohkem ämmaemandate kanda. Ja juba paar aastat tagasi tegid õed seal 50 liiki vastuvõtte, praeguseks on see arv kindlasti kasvanud,» rääkis õdede liidu juht. Aasta jooksul teevad õed seal tema sõnul tuhandeid vastuvõtte ning see on olnud puhtalt õdede ja õendusjuhtide endi algatus.

Ent igal pool ei ole õdede vastuvõtusüsteemi asjatundja hinnangul piisavalt rakendatud ja paljuski on areng jäänud toppama riikliku regulatsiooni puudumise taha. «Tegelikult on meil olemas sotsiaalministeeriumis vastava määruse eelnõud – need on paberil, aga oleks vaja ka vastu võtta. Nii on kahetsusväärselt tekkinud olukord, kus vastuvõtte tehakse, aga õigusakt seda veel ei reguleeri. Need tublid asutused on ajast eest,» tõdes Öpik.

Napib praktikavõimalusi

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Armo Vask kinnitas samas, et iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu täieneb peagi õe iseseisva vastuvõtu teenusega, sest tõepoolest on paljude murede puhul patsiendil võimalik abi saada ka ilma arstiga kohtumata.

«Reedel laekusid ministeeriumile ambulatoorse õendusabi arendamise töörühmalt iseseisvat vastuvõttu tegeva õe pädevust puudutavad ettepanekud. Pärast nende läbivaatamist saame edasi liikuda ja saata eelnõu ametlikule kooskõlastusele,» rääkis Vask. Ta lisas, et kooskõlastusringile tahetakse eelnõu saata veel sel sügisel.

Ent kuidas otsustatakse see, kas patsient satub arsti või õe vastuvõtule? Öpiku sõnul on see riikliku regulatsiooni puudumisel asutusesisese töökorralduse küsimus, kuid kindlasti teevad arst ja õde omavahel koostööd ning ka siis, kui õde iseseisvalt patsienti vastu võtab, moodustab ta arstiga ühise meeskonna.

«Arst jälgib patsienti, aga ta ei pruugi olla füüsiliselt kogu aeg kohal. Kabinetis tegeleb patsiendiga õde – õde annab ka arstile märku, kui tundub, et kuskil läheb midagi halvemaks, et peab ravi korrigeerima, ja arst kohe sekkub protsessi,» selgitas ta. Sekkumine ei pruugi seejuures tähendada, et arst tuleb kabinetiuksest sisse ja võtab patsiendi üle, vaid see võib olla ka telefonikonsultatsioon või näiteks e-tervise süsteemi nõuannete või korralduste lisamine.

Mis samme siis on astutud, et meil oleks rohkem õdesid? Öpiku sõnul käivad läbirääkimised nii õdesid koolitavate õppeasutuste kui ka ministeeriumitega. Ja siin kerkib üles palju küsimusi. Sest kui tahta suurendada Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolide vastuvõttu, siis esiteks on vaja parandada koolide rahastamist, teiseks aga luua praktikavõimalusi.

«Õe õpe kestab kolm aastat ja 50 protsenti sellest on praktika. Praktikal käivad õed tervishoiuasutustes. Kuid praktikant ei tohi üksinda midagi teha – ta peab õppima kogenud kolleegi käe all. Ja kui meil on tuhat ametikohta täitmata, siis võite ette kujutada, millise koormusega töötavad need õed, kes praegu olemas on. Meil on tekkinud natuke õnnetu ring – isegi kui koolid saaks raha juurde ja võtaks õpilasi juurde, ei saaks praktikante tervishoiuasutustes omapead tegutsema lasta,» selgitas ta suurt murekohta.

Ka Armo Vask tõdes, et õeks õppijate praktika korraldamine on praegu suurim kitsaskoht, ent sellega tegeldakse. «Tööandjad ei ole motiveeritud esimeste kursuste õdesid praktikale võtma, sest alguses on üliõpilased oskusteta ning nende väljaõpetamine on igatpidi lisakulu, aga samas investeering tulevikku. Probleemi lahendamiseks oleme pöördunud rahandusministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi poole palvega suurendada õdede õppe rahastamist just toetustega tööandjatele õdede praktikakulude katmiseks. Kui saame praktikakorralduse paika, on plaanis suurendada järk-järgult ka koolitustellimust,» kinnitas ta.

Kampaania «Kuldaväärt abi» väärtustab õetööd

9. septembril alustasid Eesti Õdede Liit, Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liit kampaaniat «Kuldaväärt abi» tervishoiutöötajate foorumiga. Aasta lõpuni kestva kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu õe ametile ja praegustele suurimatele probleemidele nii avalikkuse silmis kui ka tervishoiutöötajate seas.

Kampaaniaga soovitakse meelde tuletada, et patsientide tervisemurede eest kannab vahetut hoolt hulk inimesi – õdesid, ämmaemandaid, hooldajaid, radioloogiatehnikuid, bioanalüütikuid ja füsioterapeute –, kelleta ei ole võimalik meile harjumuspärast tervishoiusüsteemi käigus hoida.

Kampaania käigus toimub mitmeid üritusi õdedele. Samuti osaletakse rahvatervise üritustel, näiteks 14. septembril SEB Tallinna maratonil ja 21. septembril Pirita sügisjooksul, Tartu tervishoiukõrgkool korraldab aga 17. ja 26. septembril terviseneljapäevi, kus inimestele antakse tervisenõu.

Eestis on üle 10 000 õe ja õendustöötaja, neist 75 protsenti kuulub kampaanias osalevatese liitudese.