/nginx/o/2014/09/15/3350889t1h25a2.jpg)
Värske uurimustöö näitab, et aju ei eraldu magama heites keskkonnast sugugi mitte täielikult ja see jätkab isegi kuuldavate sõnade eelnevalt määratletud kategooriatesse jagamist.
Aju liigitab sõnu ka magades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi näiliselt võib tunduda, et kosutava une ajal lukustatakse inimeste tajud, nagu kuulmine ja haistmine, läbitungimatusse kappi, on viimastel aastatel leitud üha rohkem tõestust, et see ei pea tegelikult paika, vahendab ERRi teadusportaal.
Magavad inimesed suudavad hakata seostama näiteks kindlaid lõhnu kindlate helidega, samuti näib õppimise ajal ninasõõrmetesse tunginud lõhna une ajal toimuva õpitu kinnistamise ajal hoomamine õpitulemusi parandavat.
Hüpoteesi kontrollimiseks pandi katsealustele pähe EEG-mütsike ning paluti vajutada vasaku ja parema käe all olevat nupukest, mis liigitasid sõna elutuks objektiks või elusaks loomaks, kusjuures EEG-müts võimaldas seejuures aju elektrilist aktiivsust jälgida.
EEG lindistused näitasid, et motoorne ajukoor jätkas sõnade kuulmisel aktiviseerumist ka siis, kui katsealused juba sügavamalt magasid ning aktiveerumismustritest sai välja lugeda, et katsealused kategoriseerisid sõnu valdavalt õigesti ka magades.
Uuringu viis läbi Sid Koudier Prantsusmaal asuvast kognitiivsete teaduste psühholingvistika laboratooriumist ning see avaldati ajakirjas Current Biology.