Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Jalgade tervise eest tuleb hoolt kanda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Tervise Abi OÜ ostuspetsialist Karina Kozlovskaja näitab ortopeedilisi taldu.
Tervise Abi OÜ ostuspetsialist Karina Kozlovskaja näitab ortopeedilisi taldu. Foto: Erik Prozes / Postimees

Nutikad ja märkamatud sisetallad teevad iga sammu pehmeks ja mugavaks. Mõned neist kaitsevad jalga hõõrumise eest, teised aga on võimelised jalatalda toetama ja tema iseärasusi korrigeerima, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Djnom.

Jalanõude ostmine on oluliselt keerulisem ülesanne kui riiete valik, sest isegi siis, kui nii lõige, värv, suurus kui ka hind sobivad, võib juhtuda, et kandes pole kingad ikka mugavad: kas hõõruvad, pitsitavad või tekitavad muid vaevusi. 

OÜ Tervise Abi ortopeediliste toodete spetsialist Liivi Vestholm koolitab poemüüjaid ja apteekreid talla korrektsiooni teemal erinevate sisetaldade, pooltaldade, ortooside ja protektorite anil. «Jah, täiesti terveid jalgu praktiliselt pole. Oma praktikas olen neid kohanud vaid ühe korra või paar korda. Miks? Selleks on palju põhjuseid – nii kaasasündinud talla sideaparaadi nõrkus; see, et oma jalgadele ei pöörata piisavalt tähelepanu; kui ka päikesevalguse vähesus meie laiuskraadidel. Ma soovitan alati võtta D-vitamiini ja teha õhtuti teleri ees istudes kummimatil jalgade võimlemist. 

Iga inimese keha on unikaalne ja jalad pole siin erand. Isegi parem ja vasak jalg ei ole teineteise peegelpildiks, kuid jalanõusid õmmeldakse ju standardse mudeli järgi. Ja sageli ongi nii, et vasakul ja paremal jalal istuvad ühed ja samad kingad erinevalt. Vahel juhtub, et ka esialgu üsna mugavad jalanõud muutuvad pikemaajalise kandmise või suurema koormuse ajal ebamugavaks. Kes on proovinud näiteks kõrgete kontsadega tantsida, teab suurepäraselt, millest jutt. 

Ent sellest hoolimata kannavad naised tihti kõrgeid kontsi pea vahetpidamata, mis on samas ka mõistetav: kõrge konts teeb jalad saledamaks, rühi sirgemaks ja kõnnaku ilusamaks. Aga siin on ka oma pahupool. «Mul on sõbranna, kes hakkas kandma kõrge kontsaga kingi juba 14-aastaselt ja kandis neid 45. eluaastani. Praegu on tema varbad muutunud haamrikujuliseks ja praktiliselt kõik jalanõud hõõruvad varbaid ülevaltpoolt, kand ei võta aga isegi sussides sisse loomulikku asendit,» räägib asjatundja. 

Kuid ka tänapäeval populaarsed kontsata baleriinad pole sugugi paremad. Kanda võib muidugi mõlemaid, ent vaheldumisi keskmise kõrgusega kontsaga jalanõudega, mis on jalgade jaoks nii loomulikum kui kasulikum. 

Liivi palub mul seista põrandakaalu meenutava lapiku konstruktsiooni peale ja mõne sekundi pärast uurib sellele ilmunud jalgade jäljendeid. 

«Pikisuunalist lampjalgsust teil ole. Küll on aga välja kujunemas ristisuunaline, eriti vasakul jalal. Ja vastavalt, suur varvas liigub üha rohkem eemale, kujuneb  pöianukk. Aja jooksul võib ta muutuda valulikuks ja jalanõude valimine osutuda keerukaks. Ilmselt väsivad jalad ja selg juba praegu pika käimise järel?» Jah, tõepoolest, nii on.

«Kõige parem on korrigeerida sellised probleemid kohe ja mitte lükata seda edasi,» ütleb Liivi ja pakub kohe nahast pooltalda, millel on keskel kõrgendus. «Ning suure varba ja teise varba vahele on teil vaja sellist geelist eraldajat», räägib ta.

Asetan pooltallad oma kingade sisse. See on imelik, mitte just kõige mugavam tunne. «Nii peabki olema. Jalg peab uue asendiga harjuma. Kandke neid kõigepealt vähehaaval, mõne tunni päevas. Varsti aga jalad enam ei väsi ja varvas hakkab tagasi pöörduma õigesse asendisse.»

Lampjalgsusele ehk jalavõlvide lamendumisele pööratakse meil vähe tähelepanu ja aastate jooksul viib see tõsiste tagajärgedeni. Jalad hakkavad valutama ning kiiresti väsima. Siis tekivad veenilaiendid, seljavalud, peavalud… Probleem on selles, et tavainimene ei pruugigi kahtlustama hakata, et midagi on valesti, enne kui valu juba väga tugevaks muutub. Ja isegi siis, kui valu on suur, võib see tunduda loomuliku vananemisega kaasneva nähtusena. 

Vestholmi sõnul on Eestis müügil hulk tooteid pea igasuguse talla deformatsiooni raviks. Näiteks on olemas isegi väikest varvast kaitsvad pehmed geelortoosid. «Väikesed varbad kogevad sageli pitsitust ja hõõrumist kitsastes kingades,» selgitab ta. «Siin on aga geelist kannapehmendus. Ta kergendab kukekannusega inimeste elu – see on seisund, kus kandluule on tekkinud väljaulatuv osa, mis põhjustab igal sammul tõelist piina. Siin on aga ortoos väljaulatuvate nukkide korral. Kõiki ortoose peab pesema, kuivatama ja kergelt puuderdama – siis nad teenivad teid kaua. Ka taldu, pooltaldu ja muid kinga sisse asetatavaid abivahendeid peab regulaarselt puhastama, mõnda neist aga isegi seebiga pesema,» räägib ta.

Tagasi üles