Maraton lõppes ühele jooksjale tilguti all

SEB Tallinna maratonist osavõtjad. Foto: Erik Prozes, Sander Ilvest

SEB Tallinna maratonil osalenud jooksja kukkus raja 37. kilomeetril kokku ning pandi maratoni finišis tilguti alla.

Vikerraadio saates «Spordipühapäev» stuudios vestelnud Marathon100 looja Janek Oblikas ning maratoonar Roman Fosti tegid juttu Tallinna maratoni teemadel. Muuhulgas räägiti Oblikase portaali alt käivitunud projektist, milles osalejad koos maratoniks valmistusid (kuula alates 24. minutist siit).

Kokku kuus jooksjat, kes pool aastat Marathon100 ellukutsutud projekti «Eesmärgiks SEB Tallinna maraton» alt treenisid, pakkus Oblikase sõnul põnevust kõigile.

«Kokkuvõttes läks neil kõigil hästi. Grupi kõige kiirem jooksja Moonika, kellel oli eesmärgiks joosta kolmest ja poolest tunnist kiiremini, kukkus 37. kilomeetril kokku vedeliku puudusest tingituna ning lõpetas pärast finišit tilgutite all,» rääkis Oblikas Vikerraadio stuudios.

«Mulle teeb rahulolu see, et ta ei andnud alla. Ta küll tegi väikese pausi, pärast seda, kui tal pilt n-ö tasku läks, aga ta siiski jooksis lõpuni, ja võib-olla küll kaotas mõne minuti sellest ajast, aga täitis oma eesmärgi, mille nimel ta oli kuus kuud pingutanud,» rääkis Oblikas.

Ka teistel maratoni eesmärgiks võtnud võistlejatel tekkis Oblikase sõnul probleeme. «Jana, näiteks pani enne starti suhu 600 mg ibuprofeeni, kuigi selle mõju poole distantsi peale kadus. Põhimõtteliselt võib öelda, et ta jooksis valuvaigistite mõju all. Aga kõik need jooksjad jäid selle võistlusega rahule ja pooled neist täitsid oma ajalise eesmärgi,» kiitis Oblikas.

Terviseprobleem välistagu võistlused

Maratoonar Fosti raputas stuudios seepeale pead ja ütles, et maratonile tuleb tingimata minna ettevalmistunult ning kõiksugu terviseprobleemid peavad olema lahendatud. «Kutsun üles kõiki harrastajaid eelnevalt, kui lähete maratonile, oma terviseprobleeme lahendama. Maratonile mineku otsus ei tohiks sündida üks kuu enne selle toimumist. Valmistuda tuleks mitu kuud ja tõsiselt. Maratoni tuleb nautida ja nautida saab seda ainult siis, kui korralikult ja teadlikult valmistuda,» õpetas Fosti.

Janek Oblikas kinnitas Postimehe Tarbija24-le, et kõik Marathon 100 ellukutsutud projektis kaasa teinud kuus jooksjat läbisid enne maratoni põhjaliku tervisekontrolli. «Paar päeva enne starti andsid nad veel ka vereanalüüsi, et olla täiesti kindlad,» rääkis Oblikas.

Moonika juhtumit kommenteeris Oblikas kui arusaamatut, kuid õnnelikku õnnetust. «Tundus, et tema jaoks oli ilm jahe ja ta polnud harjunud nii palju vedelikku pikkade jooksude puhul tarbima. Seega alla vajaliku koguse tarbides tekkis vedelikukaotus, mis oli piisavalt suur, vaatamata sellele, et ta ise ei tajunud, et tema keha vett juurde vajab,» selgitas Oblikas, kelle sõnul oli Moonika kõigist jooksjatest kõige enam ette valmistunud ning rajal kokkukukkumine tuli nii tema treenerile, Oblikasele kui Moonikale endale suure üllatusena.

«Võib-olla olnuks mõistlik tal see jooks tol hetkel katkestada. Tundub, et tema jaoks oli ikkagi jooksu lõpetamine niivõrd oluline, et ta seda ka tegi. Tegelikkuses maratoni tavaliselt ei katkestata. Tavaliselt antakse kas tempos järele – jälgid, kuulad oma keha. Kui suuri probleeme ei ole, siis lõpeb maraton ikka täie tervise juures,» selgitas Oblikas.

Moonika tilgutite alla panek oli Oblikase sõnul n-ö ettevaatusabinõu. «Juba pool tundi pärast seda oli Moonika reibas, nagu polekski 42 kilomeetrit jooksnud,» kinnitas Oblikas, kelle sõnul taastub inimese organism pärast sellist pingutust kiiresti, eriti aga noore inimese oma.

Valuvaigistid harrastajate seas tavaline

Oblikase sõnul tuleb seda sageli ette, et harrastajad pikkadel võistlustel valuvaigisteid tarbivad. «Küll aga pole sage, et võetakse enne jooksu valuvaigisti sisse. Enamasti on see rajal kaasas n-ö igaks juhuks. Näiteks, kui hakkab mõni vill valu tegema või muutub selg valusaks. See on üsna tavaline. Enamasti seda valuvaigistit ei võeta enne starti, siit ka soovitus – kui on väga suured probleemid, ei tohiks rajale minna,» ütleb Oblikas.

Maratoonar Roman Fosti sõnul tuleb õnnetusi harrastussportlaste seas ikka ette, eriti üritustel, kus osalejaid tuhandetes. «Inimesed kipuvad võtma liiga suuri sihte, milleks nad sageli valmis pole. Harrastaja puhul valuvaigisti võtmine ikka väga õige ei ole,» laidab Fosti.

«Kui on terviseprobleem, mis on pikemat aega olnud, siis tuleks võistlusest loobuda ja see endast välja ravida. Ohtlik on igasugune kehas pesitsev põletik nii südamelihasele kui konkreetsele kohale, mis valu teeb. Ka nohu ja tavaline külmetus on põletik, millega maratoni läbi teha ei tasuks. Üks suurimaid ohte, mis põletikuga jooksjat varitseb, on infarkt. Kui süda saab liiga suure koormuse, siis võib see juhtuda. Kuigi ma pole täpsemate asjaoludega kursis, tundub, et antud juhul oleks pidanud treener soovitama kokku kukkunud jooksjal raja lõpetamisest loobuda,» ütleb Fosti.