Täna jätkunud kollektiivlepingu läbirääkimistel tervishoiutöötajad oma tööandjatega kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu pöördutakse nüüd töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.
Tervishoiutöötajate palgatüli lahendamisse kaasatakse riiklik lepitaja
Läbirääkimistel osalenud arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit teatasid pärast tänaseid kõnelusi, et tööandjad lähtuvad oma ettepanekutes haigekassa eelarve projektist ning kõik töötajate tehtud ettepanekud ületundide, öösiti ja puhkepäevadel tehtava töö tasustamise parandamiseks lükati rahapuuduse tõttu tagasi.
«Kahe aasta eest sõlmitud koormuste vähendamise kokkulepe pole seni realiseerunud ja pakutud töötasu, kus näiteks õdede palk oleks pärast «suurt tõusu» 74 protsenti Eesti keskmisest palgast, on selgelt ebapiisav, et tagada raviasutustes vajalik personal,» seisab kutseliitude pressiteates.
Riigi ja haigekassa võimalused ei ole aga tegelikult sugugi nii kesised,» nenditakse samas. Liitude andmetel on varasematel aastatel kasutamata ravikindlustusmaksust kogunenud haigekassa jaotamata kasum suurusega 147 miljonit eurot. «See raha on kogutud töötajatelt ja rahandusministril ei tohiks olla voli keelata selle kasutamist arstiabi rahastamiseks seadusega lubatud piirides.»
Mitu kuud kestnud arutelud ei ole viinud lähemale ka töötajate soovitud muudatustele arstide ja õdede koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamises, milles peavad kokku leppima sotsiaal-, haridus- ja rahandusministeerium.
«Haigekassa on aastaid ignoreerinud õigusaktides ettenähtud täienduskoolituse tingimusi, nüüd on antud vaid ebamääraseid lubadusi hakata arutama, kas seadust täita või mitte,» märgivad erialaliidud, lisades, et kuna koolituse tase mõjutab oluliselt ravi kvaliteeti, ei näe arstide ja õdede organisatsioonid siin taganemisteed.
«Kahjuks ei õnnestunud tervishoius töötüli vältida. Selle lahendamiseks pöördutakse riikliku lepitaja poole.»
Teise poole esindaja ehk haiglate liit on varem tervishoiutöötajatega peetud kõnelusi kommenteerides öelnud, et peab arstide nõudmisi utoopiliseks. Haiglate liidu esindaja Urmas Sule kinnitas augusti lõpus, et kõiki arstide nõudmisi ei ole võimalik täita. «Ainuüksi üks protsenti tervishoiutöötajate palgatõusu läheb maksma 3 miljonit eurot,» rääkis Sule.
Kehtivad tingimused | Arstide nõudmised 2015-2016 | Haiglate liidu pakkumine 2015-2016 |
Ületundide hüvitamine: eraldi kokkulepet ei ole, vastavalt töölepingu seadusele hüvitatakse vaba ajaga või 1,5kordne tasu, tegelikus elus ei hüvitata arstide hinnangul alati üldse | Ületundide eest 1,5kordne töötasu, kokkuleppel hüvitatakse vaba ajaga | Pole esitatud |
Öötöö lisatasu: erikokkulepet pole | Öötöö lisatasu 50% | Pole esitatud |
Nädalavahetusel töötamise lisatasu: erikokkulepet pole | Nädalavahetusel töötamise lisatasu 30% | Pole esitatud |
Puhkus: 28-päevane põhipuhkus | 28-päevane põhipuhkus + 7 p lisapuhkust | Pole esitatud |
Ambulatoorne koormus: kokkulepet pole – haigekassa arvestab esmasele vastuvõtule 25 min, korduvale 15 min, tegelikult järgivad seda vähesed haiglad. | Esmane vastuvõtt 25 min, korduv 15 min. | Pole esitatud |
Erinevad palgatasemed: praegu kehtib kõigile ühine miinimum 8 eurot tunnis: residendid, erialata arstid, eriarstid, arst-õppejõud | Eriarstile 20% kõrgem töötasu ja arst-õppejõule lisaks 10% kõrgem töötasu | Pole esitatud |
Koolitus: koolituskulude katmise kokkulepet pole, haiglad maksavad koolituskulusid osaliselt ja erinevalt; seaduses ja kollektiivlepingus on ette nähtud 20 koolituspäeva keskmise töötasuga, kuid haigekassa arvestab hinnakujunduses eriarstiabis 5, üldarstiabis 7,5 koolituspäevaga, mille eest makstakse keskmist töötasu | Tööandja tagab täienduskoolituse vähemalt 60 tundi aastas ja katab selle kulud, 20 koolituspäeva eest aastas makstakse keskmist töötasu | Koolitused peavad kajastuma haigekassa hinnakirjas ning tervishoiutöötajatel peab olema võimalus osaleda seadusega ette nähtud koolitustel. |