Eesti on diabeediravi efektiivsuselt Euroopa viimaste seas

Diabeet ohustab igas eas inimesi. Foto: SCANPIX

Täna esitleti Viinis Euroopa Diabeediuuringute Liidu (EASD) 50. konverentsil üleeuroopalist diabeedi ennetamist ja ravi käsitlevat võrdlust, mille kohaselt tehakse Euroopas diabeedi ravis edusamme, Eesti on 30 riigi pingereas 28. kohal.

Aga et aja jooksul diagnoositakse suhkurtõbe üha enam, peab selle ravi muutuma palju tõhusamaks.

«Eesti oli 30 Euroopa riigi seas pingereas 28. kohal,» selgitas EDI projektijuht dr Beatriz Cebolla. «Eesti, nagu paljud teised Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid, on veel majanduskriisist taastumas. Eestis pakutakse riigi piiratud ressursse silmas pidades üldjuhul häid tervishoiuteenuseid, aga diabeedi ravi on vähem arenenud. Vaja on täielikku diabeediregistrit, et asendada aegunud register, mida ei kasutata. Andmete vähesus tähendab kehva kontrolli raviprotseduuride üle. Tugevad küljed on patsientide koolituste lühikesed järjekorrad ning tasuta üldised rasedusaegse suhkurtõve sõeltestid.»

Dr Cebolla annab diabeedi ravi parandamiseks Eestis järgmised soovitused:

- looge mõlemale haiguse tüübile riiklik diabeediregister;

- koguge andmeid iga-aastastel diabeedist tingitud tüsistuste kontrollvisiitidel;

- juurdepääs suhkurtõve tõhusaks ohjeldamiseks vajalikele abivahenditele, nagu veresuhkru testribad pumba- või insuliiniravi saavatele patsientidele, on piiratud;

- patsientide koolitused on kättesaadavad, aga tundub, et nende kvaliteet on piirkonniti väga erinev;

- terviseedenduskavade juurutamine riigi elanike seas riskitegurite vähendamiseks.

Diabeet on suurenev probleem

Diabeet on Euroopa elanike seas üha sagedasem probleem: üle 32 miljoni inimese on saanud suhkurtõve diagnoosi ja paljudel pole veel haigust avastatud.

2013. aastal ulatusid Euroopas ravikulud hinnanguliselt 100-150 miljardi euroni ja tõusevad lähiajal ilmselt veel, aga haiguse ohjeldamine on enamikus riikides kehv. Diabeet on siiani neerupuudulikkuse, pimeduse, jala ja jalalaba amputatsiooni ning südamehaiguste peamiseks põhjuseks.

Hoolimata haiguse tekitatavast raskest koormast ei ole enamik riike ravi parimaid tavasid määratlenud. Alates 2008. aastast, kui avaldati esimene Euroopa diabeediravi tarbijaindeks, ei ole riiklike diabeediregistrite arv suurenenud. Enamikul riikidel ei ole protseduuride ja ravi tulemuste kohta andmeid esitada.

HCP indeksite valdkonna juht dr Arne Bjornberg soovitab Euroopas diabeedi ravi parimate tavade leidmiseks vaadata silmapaistvaimate tulemustega riike, nagu Rootsi, Holland ja Taani. Aga isegi neis riikides pole ennetamine läbinisti edukas. See paneb meid tuleviku pärast muretsema.

«Mis puutub diabeedijuhtumitega seotud sõeluuringutesse, registreerimisse ja järelkontrolli, siis nendel eelkäijatel on tugev alus,» selgitas dr Bjornberg. «Aina vähem inimesi jääb kahe silma vahele ja satub ohtu, et neil võib tekkida tüsistusi. Protseduurid ja tulemused on hästi dokumenteeritud ning andmed on usaldusväärsed. See pole raketiteadus, aga nõuab pidevaid jõupingutusi ja koostöö tagamist. Samal ajal on keeruline ette kujutada, kuidas tegeleda diabeedi sagenemise probleemiga ilma parimate tavade metoodikata.»

Vajadus diabeedi parimate tavade järele

2014. aasta Euroopa diabeediravi tarbijaindeksis on viidatud võimalikele üleeuroopalistele diabeedi ennetamise parimate tavade juhtideedele:

- tähelepanu peab pöörama korrapärase treeningu puudumise ja ebasobiva toitumise probleemidele, sest need põhjustavad rasvumist, mis on teise tüübi diabeedi peamine riskitegur;

- riiklik diabeediregister on 30-st võrreldud riigist olemas vaid viies;

- läbipaistvus peab suurenema, et diabeediravi andmeid oleks lihtsam vaadata ja võrrelda;

- süstemaatilised riskirühmade sõeluuringud peavad saama reaalsuseks, et tuvastada diagnoosimata juhtumid – tänapäeval ei tehta neid uuringuid peaaegu üheski riigis;

- ravi ja eneseabiseadmeid peab tõhusalt kasutama;

- patsiente ja nende sugulasi peab korrapäraselt koolitama;

- silmi, jalgu ja neere tuleb regulaarselt kontrollida lasta;

diabeedi raviarstidele (sealhulgas perearstidele ja õdedele) tuleb korraldada koolitusi, et nad mõistaksid ja oskaksid kasutada uusi tehnoloogiaid.

Indeksist

Indeks, mis on 2008. aasta Euroopa diabeediravi tarbijaindeksi jätk, kasutab 28 näitajat ja hõlmab järgmisi valdkondi: ennetamine, haigusjuhtude tuvastamine, teenuste ulatus ja valik, ravi kättesaadavus, protseduurid ja tulemused.

Rootsi on siin 1000 punktist 936 punktiga esikohal, järgnevad Holland (922), Taani (863), Suurbritannia (812) ja Šveits (799). Eesti on 544 punktiga 30st riigist 28. kohal (28 ELi riiki pluss Norra ja Šveits).