Vähki haigestutakse Eestis aina nooremana

Viis kõige sagedasemat pahaloomulist kasvajat Eesti noortel.

FOTO: Pm

Vale elustiil on üks põhjustest, miks noorte haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse aastast aastasse kasvab.

Vähktõvest on südame- ja veresoonkonnahaiguste kõrval saanud üks peamisi haigestumuse ja suremuse põhjusi terves maailmas. Seda peetakse eelkõige eakate, üle 65-aastaste inimeste haiguseks, kuid tegelikult esineb vähktõbe igas vanuses inimestel.

«Kui vähk diagnoositakse noores eas, toob see ka arstide jaoks kaasa rea küsimusi. Haigus võidakse avastada hilises etapis, sest noortel vähki ei kahtlustata,» tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi onkoloogia vanemteadur Jana Jaal.

«Paljude pahaloomuliste kasvajate, sealhulgas kopsuvähi ning pea- ja kaelapiirkonna kasvajate teke on suuresti seotud suitsetamisega,» nentis Jaal – niisiis võib vale elustiil vähki haigestumises siiski oma rolli mängida.

Noored naised haigestuvad enam rinna- ja emakakaelavähki. Viimane tekib HPV-viirusinfektsiooni tagajärjel. «Kusjuures viirusega nakatumise risk on suurem noortel, kellel on rohkem seksuaalpartnereid,» märkis onkoloog.

Noored naised ja mehed haigestuvad sagedasti ka melanoomi ja teistesse nahavähi tüüpidesse, mis on seotud liigse päikesekiirgusega, muuhulgas ka päikesereisidel käimise ning solaariumi kasutamisega.

Samas toonitas Jaal, et suurem osa noorte vähi tekkepõhjustest jääb praegu siiski selgusetuks.

Jaali eestvedamisel analüüsis Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts hiljuti 15–44-aastaste Eesti noorte vähki haigestumist viimase 30 aasta jooksul. Tohtri sõnul on arstidel noorte vähi osas piiratud teadmised haiguse bioloogiast, selle tekkepõhjustest ning riskiteguritest. Samuti on paljude noorte pahaloomuliste kasvajate puhul probleemiks nende hiline avastamine, mistõttu kannatab ravi tulemuslikkus ja elulemus.

«Täpse ja adekvaatse informatsiooni puudumise tõttu ei ole meil siiani olnud võimalik paremini korraldada noorte vähktõve ennetusega seotud tegevusi, soodustada haiguse varajast avastamist, parandada haiguse kliinilist käsitlust ega lahendada noorte jaoks ühe väga olulise valdkonna – elukvaliteedi säilitamisega – seotud küsimusi,» selgitas Jaal.

Haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse on paraku pidevalt kasvanud ja seda eelkõige noorte naiste hulgas. Aastas haigestub igal aastal vähki umbes 350 noort, kellele lisanduvad hematoloogilistesse ehk vereloome ja lümfoidkoe pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunud.

Aastatel 1980–2009 registreeriti Eesti vähiregistris 15–44-aastastel ligikaudu 11 000 pahaloomulise kasvaja esmasjuhtu, mis moodustas umbes seitse protsenti kõikidest vähi esmasjuhtudest.

Onkoloogide kinnitusel on kõige olulisem tagada noorte pahaloomuliste kasvajate võimalikult varajane diagnostika ja ravi. Üks suuremaid küsimusi on Jana Jaali sõnul ka noorte viljakuse säilitamine. See muutub eriti oluliseks siis, kui noor terveneb ja soovib veel lapsi saada. Viljatust võivad põhjustada nii vähiravi kui ka kasvaja ise.

Jaal sõnas, et enne ravi alustamist tuleb patsientidele tutvustada ja soovitada viljakust säilitavaid meetodeid. «Selle suunas toimuvad ka meie seltsi edasised tegevused,» kinnitas ta.

Viljakuse säilitamise meetoditeks on näiteks sperma külmutamine meestel ning munarakkude külmutamine naistel. Siiani on noored vähihaiged pidanud selle eest ise tasuma, kuid veel tänavu teeb selts haigekassale taotluse, et need protseduurid oleksid noortele vähihaigetele tasuta ning seetõttu paremini kättesaadavad.

Onkoloogi vastuvõtule tuleb nii varakult avastatud pahaloomuliste kasvajatega kui ka hilisemas staadiumis kasvajatega noori. Haigusest tulevad noored siiski suurema tõenäosusega välja kui eakad inimesed. «Näiteks keemiaravi puhul saame noortel kasutada agressiivsemat ravi, sest neil on vähe muid tervisehädasid ja kaasuvaid haigusi, mis seda piiraksid,» nentis Jaal.

Rahvusvahelise uuringu EUROCARE 2003. aasta andmed näitavad, et Eesti noorte vähihaigete viie aasta elulemus on Euroopas halvim. Jaali kinnitusel näitavad värskemad andmed siiski, et viimastel kümnenditel on meie noorte vähihaigete elulemus oluliselt paranenud.

Jaal soovitas noortel elada tervislikult ning jälgida oma organismi. Kui peaksid tekkima haigusele viitavad sümptomid, tuleb nendest rääkida arstile. «Kindlasti tuleks noortel osaleda ka sõeluuringutes, näiteks emakakaelavähi sõeluuringus, sest emakakaelavähk on meie noortel naistel üks sagedasemaid vähipaikmeid,» nentis Jaal.

Populaarne

Tagasi üles