Lisaraha ei meelita perearste vabal ajal tööle

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Corbis/Scanpix

Haigekassa püüab aidata kaasa sellele, et perearstikeskused hoiaksid uksi lahti ka õhtuti ja laupäeviti. Perearstid ise arvavad, et selleks pole vajadust ning kõik patsiendid saavad abi niisamagi kätte.

Ehkki haigekassa rahastab selle aasta algusest perearstide tööajaväliseid vastuvõtte, kasutatakse seda võimalust üsna vähe – esimesel poolaastal täideti vastav eelarve vaid 37 protsendi ulatuses.

Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul on põhiküsimus niigi suures töökoormuses. «Koormus on suhteliselt suur ja veel lisaks teha on tegelikult väga keeruline. Ma tean, et mõned keskused on seda teinud pragmaatilistel põhjustel – buss tuleb osas piirkondades kell seitse hommikul ning et tulla oma inimestele vastu, tehakse keskus varem lahti,» selgitas ta.

Samuti tõi ta näiteks Lasnamäe perearstikeskuse Tallinnas, kus on suurem nõudlus õhtuste vastuvõtuaegade järele ja seetõttu ollakse ka kauem lahti. «Grupipraksises on see rohkem võimalik,» lisas Ingerainen.

Haigekassa tervishoiu spetsialisti Kaija Lukka sõnul otsustati perearstiabi kättesaadavust tööajaväliste vastuvõttude rahastamise abil parandada pärast seda, kui uuringud näitasid vajadust õhtuste vastuvõtuaegade järele.

Kavas teha teavitust

«Elanike rahulolu uuringutes oleme inimestelt küsinud, kas nad oleksid huvitatud, et nende perearst võtaks ühel päeval nädalas vastu ka pärast kella kuut õhtul. 2013. aastal olid sellisest võimalusest huvitatud ligi pooled Eesti elanikest ehk 41,7 protsenti. Uuringu järgi sooviksid õhtutundide vastuvõtuaega just tööealised inimesed vanuses 20–50 eluaastat,» selgitas ta muudatuse tagamaid.

Tööajaväliseks nimetatakse vastuvõttu, mis toimub väljaspool tööpäevi ehk nädalavahetusel ja ka riigipühadel või siis tööpäeviti enne kella 8 ja pärast kella 18.

Kuigi tänavu esimesel poolaastal kujunes tööajaväliste vastuvõttude eest makstav lisatasu planeeritust väiksemaks, tõdes Lukka, et võrreldes esimese kvartaliga teises kvartalis teenuse kasutamise maht juba kasvas.

Kuna tegemist on uue teenusega, lähtuti lisatasu planeerides Lukka sõnul möödunud aastal tehtud küsitlusest, kus perearstid ise märkisid, kas nad on valmis tegema tööajaväliseid vastuvõtte.

Eelkõige on teenuse võtnud kasutusele Ida-Viru piirkonna ja Harjumaa perearstid. Harju piirkonnas osutab teenust 20 nimistut ja Viru piirkonnas kaheksa nimistut. Tartu ja Pärnu piirkonna perearstide seas plaanib haigekassa teha veel teavitustööd, maapiirkondade perearstid ei pea aga Lukka sõnul teenuse osutamist väljaspool tööaega vajalikuks, kuna ametlike vastuvõtuaegadega on arstiabi kättesaadavus patsiendile tagatud.

Ingerainen kinnitas, et perearstid on uuest rahastamisvõimalusest kindlasti teadlikud, kuid võimalus tekkis tema sõnul haigekassa enda prioriteetidest lähtudes, perearstide seltsile olevat aga uuenduse vajadus veidi segaseks jäänud.

Seltsi juhi hinnangul ei ole selle kohta tehtud põhjalikku analüüsi ning praegu ei ole arstidel tööajaväliste vastuvõttude jaoks lihtsalt ressurssi. «On tehtud üks pilootprojekt Sillamäel – seal tehti kindlaks, et on mõistlik hoida keskust lahti kella kaheksani õhtul,» lisas ta.

Aitab nõuandetelefon

Küll aga algatas perearstide selts ise uuringu, mis peaks välja selgitama vajaduse perearstiabi järele sõltuvalt geograafilisest asukohast. Uuringu teeb Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus ja see valmib järgmise aasta märtsis.

Laupäevaste vastuvõttude järele ei näe Ingerainen oma varasemale kogemusele tuginedes aga mingit vajadust. «Ma olen töötanud jaoskonnaarstina, kui oli veel Õismäe polikliinik. Siis me valvasime ka laupäeviti ja ausalt öeldes me tegelesime laupäeviti retseptide pikendamise ja selliste asjadega, mis on ette planeeritavad,» meenutas arst, lisades, et loomulikult kasutavad inimesed tööajavälise visiidi võimaluse ära, kui see neile antakse.

Samuti arvas ta, et töövälisel ajal katab patsientide vajadused perearsti nõuandetelefon ja kiirabi ning siiani on sellise töökorraldusega päris kenasti hakkama saadud.

Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse OÜ juhataja, üldarst Kristel Amjärv ütles, et nemad ei kasuta praegu ei Nõmmel ega Haaberstis haigekassa pakutavat lisarahastust, kuid Nõmmel on keskus avatud kella seitsmeni õhtul. Tema sõnul on see alati nii olnud seoses Nõmme tervisekeskuse lahtiolekuaegadega ja seetõttu pole ka lisarahastust vaja läinud.

«Tegelikult on meie patsientidele antud ka võimalus helistada õhtul kella 18–22 arstivastuvõtu mobiilile, et saada telefoni teel konsultatsiooni,» lisas Amjärv ning selgitas, et see on keskuse oma algatus.

Laupäeviti ei saakski nemad vastuvõttu teha, kuna maja, kus nad töötavad, on siis suletud. Ent ka sel ajal on patsientidel võimalik arstiga konsulteerida telefoni teel. Amjärv ise on nii-öelda valvearst.

Tohter tõdes, et ehkki inimestele võib-olla meeldiks laupäeval sisseostude tegemise kõrvalt ka perearsti juures ära käia, saab praegu üldiselt hakkama. «Reedel ja reede õhtul saavad inimesed oma abi ja retseptid kätte. Ja kui inimestel on tõesti mingi mure ja vajadus, siis ma saan ka laupäeva hommikul koduvisiiti teha. Vähemalt viimase kolme aasta jooksul ei ole otsest soovi patsientuurilt olnud, et palun, olge laupäeviti lahti,» kinnitas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles