Kas suhkruasendaja võib põhjustada diabeeti?

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Uue uuringu järgi võivad kunstlikud magusained ehk suhkruasendajad tõsta veresuhkrut veelgi enam kui suhkur ise, viies iroonilisel kombel samuti diabeedi tekkeni. 

Teadlaste sõnul võib selles süüdistada soolestikus pesitsevaid baktereid. Nimelt leidsid nad uuringu käigus, et sahhariin, sukraloos ja aspartaam tõstsid olulisel määral vere suhkrutaset, muutes soolestiku mikroorganismide, peamiselt bakterite kooslust, kirjutab Web MD.

Iisraeli Weizmanni instituudi teadlased Eran Elinav ja Eran Segal said selliseid tulemusi ajakirjas Nature avaldatud uuringus nii hiirte kui ka inimeste puhul. 

Oma esialgses katses lisasid Segal ja Elinav hiirte joogiveele sahhariini, sukroloosi või aspartaami. Nad leidsid, et nende hiirte veresuhkru tase oli kõrgem kui hiirtel, kes jõid suhkruvett – seejuures sõltumata sellest, kas loomad olid tavatoidul või said toiduga palju rasva. 

Uuringuga mitteseotud teadlane Martin Obin märkis pärast tulemustega tutvumist, et suhkruasendajaga vett joonud hiired olid peaaegu diabeetikud. Tema sõnul said need hiired ühes päevas sellise koguse kunstlikke magusaineid, mis oleks inimeste puhul võrdväärne umbes neljast purgi dieet-karastusjoogiga.

Kuigi sahhariin, sukraloos ja aspartaam on kolm erinevat ainet, oli nende toime Segali sõnul üsna sarnane. Need kolm magusainet moodustavad suurema osa suhkruasendajate turust. Segali sõnul oleks vaja uurida, kas ka teised magusained, nagu näiteks stevia, muudavad soolestiku mikroorganismide kooslust. 

Kui magusaineid saanud hiirtele anti antibiootikume, et puhastada nende soolestik tekkinud bakteritest, taastus ka nende eelnev veresuhkru tase. Kuid et koguda rohkem tõendeid kunstlike magusainete, soolestikubakterite ja veresuhkru taseme seose kohta, tegid teadlased sellise katse: nad siirdasid suhkruasendajatega magustatud vett joonud hiirte väljaheited nendele hiirtele, kes polnud kunagi sellist vett joonud. Viimaste hiirte veresuhkru tase tõusis. 

Lisaks võtsid teadlased vaatluse alla ligi 400 inimest ning leidsid, et suhkruasendajatega jooke tarbinud inimeste soolestikubakterid erinesid nende inimeste omadest, kes selliseid jooke ei tarbinud. Inimestel, kes kasutasid kunstlikke magusaineid, oli reeglina ka kõrgem veresuhkru tase tühja kõhuga ja teise tüübi diabeedi eelstaadium ehk glükoosi tolerantsuse häire. 

Uuringu viimase osana värbasid teadlased seitse vabatahtlikku – viis meest ja kaks naist –, kes tavaliselt kunstlikke magustajaid ei tarbinud, ning jälgisid nende veresuhkru taset nädala jooksul. 

Alates teisest kuni seitsmenda päevani andsid teadlased vabatahtlikele iga päev maksimaalse koguse sahhariini, mis on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) järgi lubatud. Nädala lõpuks oli seitsmest katsealusest neljal veresuhkru tase tõusnud. Tõusnud suhkrutasemega inimeste väljaheite siirdamine hiirtele tõstis taas ka nende veresuhkru taset, mis tõestas jällegi soolestikubakterite koosluse muutust. 

Obin märkis, et ehkki viimane inimestega läbi viidud uuring oli väga väike, oli see väga põhjalik. Et nii inimeste kui hiirte puhul ei mõjutanud suhkruasendajad siiski kõigi katsealuste veresuhkru taset, viitab see tema sõnul erinevustele eri indiviidide soolestikubakterite koosluses. Lisaks toitumisele sõltub see ka geneetikast, tervislikust seisundist, soost. Segal märkis, et võib-olla ei olegi kõigi inimeste soolestikubakterite kooslus magusainete toime suhtes tundlik. 

Milline mehhanism peitub aga selle taga, et suhkruasendaja muudab soolestikubakterite kooslust, ei ole veel täpselt teada.