Suhkru ületarbimine võib põhjustada tõsiseid tervisehäireid

Suhkruga liialdamine on üks peamisi südame-veresoonkonna haiguste sagenemise põhjuseid. Foto: Artur Sadovski

Maiustusi, karastusjooke ja maitsestatud piimatooteid tarbides saab päevane suhkrunorm sageli mitu korda ületatud, mis võib peale kaalutõusu põhjustada ka ränki tervisehäireid.

Sotsiaalministeeriumi terviseinfo vanemanalüütiku Taavi Lai sõnul on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel üldine toidust saadav energia hulk Eestis 1992. aastast pidevalt kasvanud ja seda eelkõige süsivesikute, sealhulgas suhkrute tarbimise tõttu.

Südamearst professor Margus Viigimaa hinnangul on suhkruga liialdamine üks peamisi südame-veresoonkonna haiguste sagenemise põhjuseid, kuigi kahjulik on ka liigne rasv ja sool toidus.

Tohtri sõnul hävitab suhkur veresooni, kiirendades nende lupjumist. Nimelt tõuseb iga söögikorra järel vere suhkrutase, ent kui kõhunääre on magusa liigtarbimisega ära kurnatud, ei suuda ta enam piisavalt toota suhkrutaset alandavat insuliini.

See käivitab omakorda terve hulga protsesse – näiteks halveneb veresoonte võime lõõgastuda, suureneb põletikuoht, veri muutub paksemaks ning tekib trombioht.

«Me oleme jõudnud niisugusesse seisu, kus kõhunääre ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota, juba teismeeas. Kui vanasti tekkisid teise tüübi suhkruhaigused 50–60-aastaselt, siis nüüd tarbitakse juba lapsepõlves nii palju suhkrut, et aetakse kogu veresuhkrusüsteem tuksi,» märkis Viigimaa.

Aga kui palju on liiga palju? Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul peavad süsivesikud moodustama 55–60 protsenti päevasest energiavajadusest, millest suhkur võib moodustada kuni kümme protsenti. «Mõned ütlevad, et ka viiest protsendist piisab,» tõdes ta.

Kui näiteks naiste keskmine energiavajadus on 2000 kilokalorit päevas, peaks süsivesikud andma sellest 1200 kilokalorit. Kuna üks gramm süsivesikuid annab neli kilokalorit, teeb see umbes 300 grammi. Kümnendiku sellest ehk ligi 30 grammi võib katta suhkur.

Samas sisaldavad meie kauplustes müüdavad jogurtid tavaliselt üle kümne grammi suhkrut saja grammi kohta, sageli kuni 14 grammi. See aga tähendab, et 400-grammisest jogurtitopsist võib saada ligi 60 grammi suhkrut, mis ületab päeva normi kaks korda.

Päevase suhkrunormi katab näiteks ka pooleliitrine pudel suhkruga maitsestatud Viva Freshi vett, kus on saja grammi kohta kuus grammi suhkrut. Limonaadid sisaldavad suhkrut aga veelgi rohkem. Nii ei ole karastusjoogid Maseri hinnangul mitte janu kustutamiseks, vaid pigem maiustamiseks ja neile tuleks eelistada vett või naturaalset mahla.

Siiski tekib toitumisteadlase sõnul paratamatult suurem magusavajadus näiteks neil, kes teevad väga palju sporti ja kulutavad sellega nii palju energiat, et ei saa tasakaalustatud toitumisega oma jõuvarusid taastatud.

Üldiselt vajame aga Maseri selgitusel magusaid toiduaineid seetõttu, et saame neist kõige kiiremini omastatavat energiat. Pealegi oleme sünnist saati magusa maitsega lihtsalt harjunud, kuna saame suhkrut juba rinnapiimast.

Magusaisu vastu aitab teadlase sõnul kõige paremini regulaarne söömine: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala päevas. «Kui ei ole nälga, siis ei teki ka magusaisu,» tõdes ta.

Lisaks soovitab Maser süüa päevas 200–300 grammi puuvilja, kust saab puuviljasuhkrut, proovida asendada suhkrut meega ning kui šokolaadiisu on suur, hoida maiust külmkapis, sest külmana ei taha seda korraga palju süüa. Samuti võib proovida toidulisandit kroomi, mis aitab vähendada magusavajadust.