/nginx/o/2013/07/03/1871850t1hae3c.jpg)
Ajakirjas Current Biology avaldatud uuring näitas, et ühest antidepressandi annusest piisab, et kutsuda ajus esile muutusi.
Uuring: juba üks annus antidepressanti kutsub ajus esile muutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu autorid skaneerisid 22 terve inimese aju, kes polnud kunagi depressiooni all kannatanud ega kunagi antidepressante tarvitanud, kirjutab Time.
Mõnele neist anti seejärel üks annus levinud antidepressanti – selektiivset serotoniini tagasihaarde inhibiitorit.
Kolm tundi hiljem skaneerisid teadlased nende aju uuesti ning märkasid olulist muutust: suuremas osas ajust oli ühenduvus vähenenud, välja arvatud kahes ajupiirkonnas, kus see paranes: väikeajus ehk tserebellumis ning taalamuses.
See viitab sellele, et antidepressandid võivad muuta ajuühendusi palju kiiremini kui varem arvati. Uuringu autor Julia Sacher Max Plancki instituudist märkis, et tulemus oli teadlaste jaoks üllatav – nad ei osanud oodata, et serotoniini tagasihaarde inhibiitorid avaldavad niivõrd lühikese aja jooksul niivõrd suurt mõju kogu ajule.
Tavaliselt arvatakse, et antidepressandid hakkavad mõjuma alles mõne nädala jooksul. Sacheri sõnul on võimalik, et uuringus märgatud muutused ajuühendustes on esimeseks sammuks selle suunas.
Siiski on tema sõnul veel teha palju tööd, enne kui on võimalik lõplikult aru saada, kuidas erinevad antidepressandid nii tervete kui ka depressiooni põdevate inimeste aju mõjutavad. Seejuures mitte ainult pärast esimest annust, vaid ka pikaajaliselt. Sacheri sõnul tahavad teadlased tulevikus kindlaks teha, miks osa patsientide puhul antidepressandid töötavad ja osa puhul mitte.