/nginx/o/2012/04/11/1050892t1h8d6d.jpg)
Käepigistuse komme on eksisteerinud üle 2000 aasta – seda harrastasid juba vanad kreeklased. Ent millele nad ei osanud toona mõelda, on see, kui lihtsalt käepigistuse abil haigused levivad.
Huvitavaid fakte käepigistuse kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvatakse, et käepigistuse komme tuleneb sellest, et kui kaks võõrast inimest, kes esmakordselt kohtusid, lähenesid teineteisele avatud parema käega, kinnitas see relva puudumist. Neurokeemilisel tasandil võib aga korralik käepigistus esile kutsuda erinevate kemikaalide, kaasa arvatud hormooni oksütotsiini tootmise, mis võib soodustada harmoonia ja sõpruse teket. Kuid kahjuks on teadlased leidnud, et käepigistus on… ka suurepärane viis haiguste levitamiseks, kirjutab dw.de.
Käepigistuse kaudu võib levida nii külmetus, parasiidid kui ka bakterid, nagu näiteks stafülokokk. Piisab sellest, kui rinoviirusesse nakatunu puudutab oma tilkuvat nina, hiljem kätleb sinuga ning sa puudutad sama käega oma silma – ja oledki nakatunud!
Kuidas nakatumist siis ennetada? Pese käsi regulaarselt vee ja seebiga. Tundub elementaarne? Üks uuring näitas, et vaid kaks kolmandikku meestest peseb pärast avaliku tualettruumi kasutamist käsi. Mis võib panna mõtlema: kas ma ikka tahan suruda järgmise võõra inimese kätt?
On näiteks teada, et Bill Gates ja Donald Trump keelduvad väidetavalt just pisikute tõttu inimestega kätlemast. Muidugi on alati võimalik kaasas kanda väikest pudelit desinfitseeriva vahendiga, kuid selle kasutamine pärast kätlemist võib jätta üsnagi imeliku mulje.
Ent ühes hiljutises uuringus pandi ette, et vähemalt tervishoiuasutustest võiks teha kätlemisvaba tsooni. Mis oleks alternatiiviks? Näiteks rusikatervituse puhul levib tervelt 90 protsendi võrra vähem pisikuid kui käepigistuse puhul. Oma eeskuju on siinkohal näidanud muu hulgas Barack ja Michelle Obama.