Üha rohkem Eesti mehi ohustab eesnäärmevähki haigestumine

Eestis haigestub vähiregistri andmetel igal aastal eesnäärmevähki üle tuhande mehe. Foto: SCANPIX

Eesnäärme pahaloomuline kasvaja on Eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse haigestumine kasvab kiires tempos, sõnas Qvalitas Arstikeskuse uroloog dr. Kalmer Innos.

«Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks ning vähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti,» nentis Innos.

Eesnäärme sagedasemad haigused on põletik, healoomuline suurenemine ja kasvaja. Kuigi need haigused on erineva tekkemehhanismi ja kuluga, võib nende puhul esineda ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimine, millele lisanduvad pakitsustunne alakõhus ning uriinijoa katkendlikkus ja tugevuse vähenemine.

Eesnäärmevähk oma varases arengustaadiumis enamasti mingeid vaevuseid ei põhjusta. Sagedamini võivad tekkida kusemishäired – kusejoa nõrgenemine ja sagenenud kusemine ning mõnikord ka veri spermas või uriinis. Samasuguseid kaebuseid võib põhjustada ka eesnäärme healoomuline suurenemine ja prostatiit.

Kaugelearenenud eesnäärmevähi tunnusteks võivad olla siiretest tingitud valud vaagna piirkonnas, seljas, puusas või roites ning isegi alakeha halvatus metastaatilisest selgroolülide kokkuvajumisest. Ka viimati nimetatud nähud ei ole iseloomulikud vaid eesnäärmevähile, vaid võivad olla ka paljude teiste haiguste tunnuseks.

Eesnäärme kasvajat saab diagnoosida vähemalt viis aastat enne seda, kui see hakkab mõjutama tervise seisundit. Eesnäärmevähi diagnostikas toimus oluline murrang umbes 15 aastat tagasi, kui võeti kasutusele verest määratav PSA (prostata spetsiifiline antigeen) test.

«PSA testi ei kasutata mitte üksnes eesnäärmevähi varaseks avastamiseks, vaid see aitab ka hinnata haiguse prognoosi. Tegemist ei ole vähispetsiifilise vaid organspetsiifilise testiga ning võib olla kõrgenenud ka põletiku ning teiste healoomuliste haiguste tõttu,»  lisas Innos.

Kuna haigus esialgu ei pruugi mingeid sümptomeid näidata, siis on väga oluline regulaarne kontroll. Mida varem kasvaja avastatakse, seda edukam on ravi. Just seetõttu on oluline, et kõik üle 50-aastased mehed oma eesnääret kontrolliksid.

Neil, kelle perekonnas on sarnast kasvajat varem esinenud, tuleks oma eesnääret kontrollida 40.–45. eluaastast alates vähemalt kord aastas.

22.-26. september on üle Euroopa kuulutatud uroloogia nädalaks, mille jooksul räägitakse peamiselt meeste tervisega seonduvatest probleemidest. Selle aasta fookuseks on eelkõige eesnäärmehaigused.