Madala glükeemilise indeksiga toit pikendab eluiga

FOTO: SCANPIX

Austraalia teadlaste läbi viidud loomkatsest selgus, et kui anda keskealistele hiirtele elu lõpuni madala glükeemilise indeksiga toitu, elavad nad 12 protsenti kauem kui tavatoidul olles. 

Deakini ülikooli teadlaste sõnul toimib madala glükeemilise indeksiga toit molekulaarsel tasandil, kirjutab ergo-log.com.

Madala glükeemilise indeksiga toidusedel tähendab seda, et veresuhkru tase ei tõuse liiga kõrgele. Seda on võimalik tagada, kui vältida kergesti imenduvaid süsivesikuid, nagu suhkur, maiustused ja glükoos.

Teadlased andsid keskaelistele (20 kuud vanadele) hiirtele nende elu lõpuni toitu, mille glükeemiline indeks oli 27. Kontrollgrupi hiirtele anti aga tavalist toitu, mille glükeemiline indeks oli 70. Et seda oleks võimalik võrrelda toiduga, mida me ise sööme, siis näiteks leiva, pastatoodete ja küpsetiste glükeemiline indeks on umbes 70, õuntel, täisterapastal ja kinoal aga veidi üle 30. 

Selgus, et hiired, kes said madala glükeemilise indeksiga toitu, elasid kontrollgrupi hiirtest 12 protsendi võrra kauem. 

Kui katsealused olid 24 kuu vanused, reageerisid madala glükeemilise indeksiga toitu saanud isendid neile antud glükoosile paremini kui kontrollgrupi hiired. Samuti leidsid teadlased, et madala glükeemilise indeksiga toitu saanud hiirtel oli kontrollgrupi hiirtega võrreldes vähem DNA molekulaarseid kahjustusi, mis kaasnevad vananemisega.

Samas ei leitud erinevusi telomeeride pikkuses, mida tavaliselt vaadeldakse molekulaarse vananemise indikaatorina. 

Teadlaste sõnul on vaja veel uurida nende leidude tähendust inimeste puhul, kuid siiski on võimalik järeldada, et madala glükeemilise indeksiga toidusedelil on ka vanemas eas mõju tervisele ja see võib pikendada eluiga, ehkki toime ei pruugi olla nii suur kui varasema sekkumise puhul. Samuti lisasid nad, et eluea pikenemine ei pruugi tingimata avalduda oluliselt suurema aastate arvuna, vaid pigem parenanenud elukvaliteedina vanemas eas. 

Tagasi üles