Riikliku lepitaja Henn Pärna hinnangul ei ole tervishoiutöötajate kollektiivlepingu puhul küsimus pelgalt palgasoovide rahuldamises – pigem puudutab probleem kogu ühiskonda ja arusaamist, et haigekassa ei ole põhjatu auk, kust raha võtta.
Riiklik lepitaja: haigekassa ei ole põhjatu rahaauk
«Minu nägemus on, et samamoodi edasi minna ei saa ja siin ei ole küsimus ainult haigekassas või arstide ja haiglate liidus, vaid ka ühiskondlikes hoiakutes. See aeg, kus kujutatakse ette, justkui haigekassa oleks põhjatu auk ja ühiskond võib sealt vabalt aru andmata kulutada, on läbi,» ütles Pärn Postimehele.
Tervishoiutöötajad ja nende tööandjad pöördusid riikliku lepitaja poole pärast seda, kui möödunud esmaspäeval toimunud kollektiivlepingu läbirääkimistel ei õnnestunud taas kokkuleppele jõuda.
Pärna sõnul peavad aga probleemi lahendamiseks muutuma kogu ühiskonna hoiakud ja tarbimiskultuur haigekassa teenuste osas. «Lihtsalt raha juurde anda – see ei päästa midagi,» lisas ta.
Samuti märkis ta, et jääb veidi arusaamatuks, miks on antud olukorras riikliku lepitaja poole pöördutud, kuna «asi tundub justnagu lihtne – raha ei ole ja pooled on sellega leppinud». Ent lihtsast on asi muidugi kaugel, nagu Henn Pärn isegi selgitas, kuna tervishoiutöötajate palgaküsimuste lahendamiseks tuleks ilmselt muuta kogu süsteemi, alustades üksikisikute suhtumisest oma tervisesse ja tervishoidu.
«Ka patsiendid või ühiskond peab teadvustama seda, et haigekassa raha ei ole lõputu. Et osa haigusi paraneb iseenesest, osa läbi selle, et sa muudad oma harjumusi, käitumist. Ja kui praegu öeldakse, et 20-40 protsenti eriarstide poole pöördumistest on põhjendamata, siis see on tohutu reserv, mida kasutame mõttetult ära,» rääkis Pärn.
Tema sõnul on see paljuski meie kultuuris kinni, et kõigepealt keerame oma tervise nässu, siis aga loodame, et arstid ravivad terveks. «Inimesed on väga kergekäeliselt loovutanud oma vabaduse arstidele selle asemel, et ise natukene mõelda.»
Teiselt poolt on sellel Pärna sõnul ka rahaline külg, sest haiglatelt tellitakse haigusjuhtumeid ja isegi kui suur osa eriarsti poole pöördumistest on põhjendamata, ei ole keegi nõus vähendama riiklikku tellimust.
«Siin on terve ühiskond sellega seotud ja me peame sügavalt vaatama sinna sisse, kui me ei taha, et poliitikud hakkaksid makse tõstma.»
Pärn märkis, et keegi peab kõik selle kuidagi nii välja ütlema, et midagi ka tegelikult muutuks. Ta viitas senistele Praxise uuringutele, mis on kõnealuse probleemi välja toonud, kuid siiani olevat rõhk olnud rohkem sellel, et poliitikud peaksid midagi ette võtma, mitte et ühiskonnas tervikuna peaks suhtumine muutuma.
Kui midagi aga ei muutu, on Pärna sõnul olukord selline, et me võime kogu oma riigieelarve ära maksta ja ikka ei ole rahul.
Kas see tähendab, et tervishoiutöötajatel pole antud juhul midagi head loota? Tundub, et riikliku lepitaja esialgse hinnangu kohaselt mitte.
«Me oleme ju aastate kaupa lootnud, et meil õnnestub haiglate mingisuguste reservide arvel pingutada, me oleme minu meelest seda nii kaua venitanud ja näeme, et meditsiinisüsteemi inflatsioon on sisuliselt kaks korda kõrgem kui üldinflatsioon. Tänu sellele, et tervishoiu-uuringutesse, teadusse on nii palju investeeritud, et me võime ka surnu üles äratada ja tänu sellele vajadused aina vananevas ühiskonnas kasvavad,» ütles ta.
«Kui ühiskond ei tule siin kaasa, siis ainult loota maksudele ja eealrve suurenemisele, nii mingit väljapääsu ei ole – peab muutuma meie tarbimiskultuur, me peame üha rohkem võtma ise vastutust. Kui me ei suuda ühiskonnas väärtustada omavastutust, siis seal tulevikku minu meelest ei ole,» rõhutas Pärn.
Kõigest hoolimata tõdes riiklik lepitaja, et läbirääkimised on praegu läinud väga sisuliseks ning on eelmise korraga võrreldes ka väga soliidsed. Ka streiki ei näe ta sel korral ette. Pärna sõnul ootavad nüüd enne lõpliku lahenduseni jõudmist ees eraldi konsultatsioonid haiglate liidu, arstide liidu, õdede liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu, kiirabi liidu, perearstide seltsi, haigekassa, sotsiaalministeeriumi ja Praxisega.