Kas kätekõverdused bosu-pallil on efektiivsemad?

Foto: SCANPIX

Hispaania teadlased uurisid tavaliste ning bosu-pallil või ühel teisel ebastabiilsel treeningvahendil tehtud kätekõverduste efektiivsust. 

Kui lisada jõuharjutustele ebastabiilsuse faktor, on neid kahtlemata keerukam sooritada ja seega peaks nad olema efektiivsemad, kirjutab ergo-log.com.

Teadlased võtsid vaatluse alla 30 inimest, kes pidid tegema kätekõverdusi kaks korda nädalas kaheksa nädala jooksul. Ühe treeningu jooksul tuli neil teha 3 x 10 kätekõverdust. Kui katsealused jõudsid teha rohkem kui 10 kätekõverdust järjest, pandi nende õlgadele lisaraskus. 

10 katsealust tegi tavalisi kätekõverdusi, 10 tegid neid bosu-palliga ja veel 10 tegid neid T-bow nimelisel kaarjal treeningvahendil. 

Enne treeningperioodi algust, selle ajal ja pärast selle lõppu mõõtsid teadlased katsealuste ühe korduse maksimumi rinnalt surumises. Sellega said nad teada, kui palju kätekõverduste tegemine nende jõudu suurendas. 

Kokkuvõttes järeldasid teadlased, et kõigis kolmes rühmas toimus areng, kuid üheski grupis ei olnud see statistiliselt oluline. 

«Antud uuringu tulemused näitavad, et ebastabiilsete pindade kasutamine kätekõverduste tegemisel treenitud subjektide puhul parandab maksimaalset jõudu ja lihasvastupidavust mitteolulisel määral võrreldes stabiilsel pinnal sooritatud kätekõverdustega,» ütlevad teadlased. 

Ent ergo-log seab selle järelduse siiski küsimuse alla, öeldes, et kui uuring oleks hõlmanud rohkem inimesi või kauem kestnud, oleks tulemused ilmselt teistsugused. Sest tegelikult andsid ebastabiilsed pinnad siiski paremaid tulemusi: esimese nelja nädala jooksul tõusis ühe korduse maksimum tavaliste kätekõverduste puhul keskmiselt 0,5 kg võrra, bosu puhul 1,7 ja T-bow puhul 2,3 kg võrra, kaheksa nädala jooksul kokku paranesid tulemused aga vastavalt 0,4, 3,8 ja 3,5 kg võrra.