Kraanivees sisalduv liitium ennetab psüühikahäireid
Eestis vastavad andmed puuduvad

Illustratiivne foto.

FOTO: Margus Ansu

Psüühikahäired ja suitsiidid on tõsine rahvatervise probleem kõikjal maailmas, juba aastaid pakuvad teadlased järjepidevalt, et üks töötav strateegia oleks liitiumisisalduse suurendamine joogivees. Eestis pole terviseamet vastavat ainet kraanivees uurinud.

Paljud riigid on võtnud eesmärgiks töötada välja ennetusprogramme, et vähendada suitsiidide arvu, kirjutas USA Riikliku Tervishoiu Instituudi andmebaas PMC. Enesetappude vähendamiseks on võetud kasutusele mitmesuguseid meetmeid nii riiklikul kui ka üksikisiku tasandil, sh farmakoloogilisi.

Ent märkimisväärne arv uuringuid näitab, et just liitium vähendab oluliselt patsientide suremust meeleoluhäirete tõttu. Seepärast on ka viimased teadusuuringud Ameerikas otsinud seoseid liitiumisisalduse ning suitsiidi suremuskordaja vahel üldpopulatsioonis. Kõik need tööd on näidanud, et kõrgem liitiumisisaldus joogivees võib olla seotud madalama suitsiidiriskiga ühiskonnas.

Liitium on looduslikult esinev element, mitte molekul nagu enamik ravimeid ja Ameerikas sõltub selle esinemine paljuski geograafilisest asukohast. Liitiumi tase erineb piirkonniti suuresti, alates tuvastamatust ehk nulltasemest kuni 0,170 milligrammini liitris. See kogus on tegelikult vähem kui tuhandik sellest, milline on minimaalne päevane ravimiannus neile bipolaarsete häirete ja depressiooni käes vaevlevatele patsientidele, keda antidepressandid ei aita.

Kuigi see tundub imelik, et nii mikroskoopilisel kogusel liitiumil, mida põhjaveest leitakse, võiks olla mingi oluline meditsiiniline toime, leiavad teadlased üha rohkem uurides aina enam tõendeid kasuliku mõju kohta, kirjutas The New York Times.

Teadustööde tulemused viitavad, et ka suhteliselt väiksel kogusel liitiumil võib olla kasulik mõju. Liitium näib vähendavat enesetappude arvu märgatavalt ja võib isegi soodustada aju tervist ning meeleolu. Paraku ei ole ka USAs The New York Timesi sõnul paljud kogukonnad selle kasudest teadlikud – hoolimata teadusartiklitest ei pane üldsus neid leide justkui tähele.

Liitiumi kasulike toimete kohta tuli algselt infot juba teadustöödest 1970ndatel, kui loomkatsete tulemusena leiti, et nende loomade hulgas, kes tarbisid vähem liitiumi, oli kõrgem suremus, samuti oli neil kõrvalekaldeid paljunemises ja vaimses tervises.

1990. aastal järeldas Texases läbiviidud teadusuuring, et inimeste seas, kes tarbisid vähem liitiumi, oli ka märgatavalt rohkem enesetappe, mõrvu ja vägistamist. Sellel grupil, kelle joogivesi kõige enam liitiumi sisaldas, esines suitsiide pea 40 protsenti vähem kui kõige väiksema liitiumi tarbimisega rühmal. Sarnastele tulemustele jõudsid jaapanlased pea kaks kümnendit hiljem, seejärel kreeklased, austerlased.

Eestis olid enesetapud 2012. aastal surmapõhjustest 8. kohal, viies meie seast 237 inimest.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Tarbija24-le, et paraku puuduvad ametil andmed liitiumisisalduse kohta Eesti joogivees, kuna Eestis rutiinse joogivee seire puhul liitiumisisaldust ei uurita. Samas tunnistas ta, et selline teadmine liitiumi kohta on olnud juba mõnda aega.

Populaarne

Tagasi üles