Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kõrgete kontsade armastajad peaksid suvel liikuma paljajalu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaire Kenk
Copy
Suvel peaksid kõrgeid kontsi armastavad naised kasutama ära igat võimalust paljajalu liikumiseks.
Suvel peaksid kõrgeid kontsi armastavad naised kasutama ära igat võimalust paljajalu liikumiseks. Foto: Panther Media/Scanpix

Paljajalu või võimalikult õhukeste taldadega jalatsites treenimine kogub populaarsust kogu maailmas, eriti soovitatav on see naistele, kes igapäevaselt armastavad kanda kõrgeid kontsi.

«See trend viib mõnes mõttes inimese tagasi looduse rüppe. Sellise treeningu idee on jala ning jalalaba lihaste loomulik arendamine,» nentis Aamulehtile Kuopio ülikooli ergonoomia professor Veikko Louhevaara.

Louhevaara sõnul kaitsevad õhukesed tallaga tossud jalgu kõndimisel väikeste kivide jms. eest, kuid peljata ei maksa ka täiesti paljajalu kõndimist.

«Kui maastik on selleks vähegi sobilik, tuleks kindlasti kõndida paljajalu. Soomeski oli suvel paljajalu liikumine veel mõni aeg tagasi täiesti tavaline nähtus. Ma isegi kuulun sellesse sugupõlve, kes igal suvel kingad jalast heitis,» nentis professor.

Tänapäeval on olukord tema sõnul mõistagi muutunud. «Rannaliivas jooksmine on kogu keha lihastele ülimalt kasulik, kuid maas vedelevad klaasikillud, pudelikorgid ja käbid võivad jalgu vigastada ja nahka vigastades isegi põletikke tekitada,» nentis ta.

Mitte mingeid muid terviseriske, näiteks jalgade põrutamise ohtu vms. Louhevaara sõnul paljajalu liikumisel aga pole. «Kõige tähtsam on valida paljajalu treenimiseks sobiv maastik,» nentis ta. «Kõige sobilikumad kohad paljajalu treenimiseks on liivarannad.»

Jalgu tuleb paljajalu kõndimisega siiski vähehaaval harjutada, nentis ta. «Alustada tuleks lühematest distantsidest ja  lühema-ajalisematest treeningutest. Paljajalu kõndimisega harjumine võtab mõne nädala aega. Kuid seejärel võib isegi üsna raskel maastikul vaevata paljajalu liikuda.»

Louhevaara sõnul sobib paljajalu liikumine kõigile, kel jalad terved. Tähtis on, et raskus jaguneks mõlemale jalalabale võrdselt. «Eriti soovitaksin paljajalu või õhukese tallaga jalanõudes liikumist lastele,  sest neil on jalalihased veel täiesti välja arenemata.»

Lisaks jalalabadele arendab paljajalu liikumine ka kõõluste, eriti achilleuse kõõluste liikuvust ja tugevdab sääremarjade lihaseid. Ning muidugi paneb paljajalu liikumine tööle kõik jalalabade lihased. «Paljajalu käies kõõlused venivad. Seetõttu peaksid suvel rohkelt paljajalu liikuma just need naised, kes muidu igapäevaselt kannavad kõrgekontsalisi kingi. Kõrgetel kontsadel käimine lühendab kõõluseid,» nentis professor.

Tagasi üles