Patsientide teavitamises diagnostika- ja raviprotseduuride olemusest, oodatavatest tagajärgedest ning võimalikest ohtudest on arenguruumi, leiab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
Haigekassa: patsientide teavitamises on arenguruumi
Eesti Patsientide Esindusühing esitas haigekassale mitu ettepanekut ravikvaliteedi parandamiseks. Üks neist oli töötada välja juhis teadva nõusoleku protseduuriliseks rakendamiseks tervishoiuasutustes, kirjutab meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Ühingu hinnangul tuleks eesmärgiks seada patsientide teadva nõusoleku sisuline ja tegelik olemasolu igaks kehasse sekkumiseks (sh iga ravimi ja protseduuri puhul), vältida tahtevastast ja ilma patsiendi teadmata ravimite manustamist ning formaalset nõusoleku allkirja (nt tervishoiuasutusse sisenemisel, allkirja võtmist ilma sisulise teavitamise ja nõusolekuta jmt)
«Oleme nõus, et patsientide teavitamises diagnostika- ja raviprotseduuride olemusest, oodatavatest tagajärgedest ning võimalikest ohtudest on arenguruumi,» kinnitas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross oma kirjalikus vastuses. Sellele viitavad tema sõnul nii haigekassa kontrollid kui ka patsientide rahulolu-uuringute tulemused.
«Patsientide põhjalik informeerimine on olulise tähtsusega ja selle tagamiseks on haigekassa sel aastal täiendanud ravi rahastamise lepingu üldtingimusi,» tõi Ross välja.
Nimelt on tervishoiuteenuse osutaja kohustatud ravi rahastamise lepingu üldtingimuste kohaselt teavitama patsienti – suuliselt ja/või kirjalikult – teenuse olemusest ja otstarbest, soovitud tulemustest, teenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest, kõrvalmõjudest ja tagajärgedest, teistest võimalikest teenustest ning olulistest tugiteenustest ja järeltegevustest, samuti patsiendi tervisekäitumise vajalikkusest soovitud tulemuse saavutamiseks ning muudest õigusaktidest tulenevatest nõuetest ja võtma patsiendilt kirjaliku nõusoleku teenuse osutamiseks õigusaktidest tulenevatel juhtudel.