Haiglad petavad arste palgaga

Arst Foto: Tairo Lutter / Postimees

Eesti haiglaid külastanud Andres Korgi sõnul rikuvad paljud haiglad seadusi ning maksvad meedikutele vähem palka, sunnivad neid ületunde tegema.

«Ma sõitsin esimest korda kõik Eesti haiglad läbi 2004 aastal, kui oli esimene tõsine palgakonflikt, ja vaadates nüüdset  olukorda, siis see on drastiline. Tööjõupuudus on karjuv ja reas kohtades valitseb omavoli. Lihtsalt imestad, kuidas inimesed lasevad endaga nii teha..,» rääkis arstide liidu president Andres Kork. Ta tõi näite ühest haiglast, kus valved on arstile kohustuslikud, kusjuures valve eest  makstakse  väiksemat tasu, kui on arsti põhikoha palk.

Teises suures keskhaiglas on süsteem, et 36 ületundi tasustatakse koefitsendiga 1,5, aga kui ületunde on rohkem, siis peab arst kirjutama avalduse, et ta ületunnitasu ei soovi, vaid piirdub tavalise palgaga.

Või kehtestatakse arstile haigete limiit, keda ta peab haiglas ravima, ja see on kolm-neli korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. «Näiteks ühes haiglas töötavad kõik sisearstid poole kohaga, kuna ei  täida haigla poolt kinnitatud normatiivi, mida pole kusagil kinnitatud, ja saavad ka poole vähem palka,» tõi Kork näite.

Ka pannakse arstid haiglate poolt fakti ette, et kui sina seda valvet ei võta, siis peavad sinu kolleegid ise selle ära tegema. Eriti  vanema generatsiooni arstid on sellega leppinud  ja  võtavadki valve enda kanda. «Noor põlvkond seda  reeglina ei tee. Nemad ütlevad, et teevad nii palju,  kui on ette nähtud ja kui ületunde ei maksta, siis seda nad ka ei tee,» rääkis Kork.

Arstide liidu juhi hinnangul on ületundide eest mitte maksmine kinni pigem haiglates kui raviraha nappuses. «Hea majandamise juures on haiglad võimelised praegu maksma ületunde kinni,» oli ta veendunud.

Arstide liit ei ole veel jõudnud teha kokkuvõtteid oma ringreisist mööda haiglaid, kuid Korgi sõnul on hämmastav, kui omavoliliselt käiakse tööseadusandlusega haiglates ümber.

«Halb on see, et inimesed ise ei räägi. Kui  kohapeal lähed, siis räägitakse, aga nad ise ei tule rääkima, vaid  teevad oma töö ära,» tõdes ta.

Korgi sõnul  selliseid rikkumisi suurtes regionaalhaiglates ei esine. «Küll aga mitmes keskhaiglas, et mitte öelda enamuses on see nii ja loomulikult väikestes haiglates,» rääkis  ta.

Arstide Liidul on käimas kampaania «Normkoormus on normaalne». Viimase uuringu kohaselt töötab 72 protsenti arstidest tööd normkoormusest rohkem. Pooltel arstidel on lisatöökoht ja ainult 40 protsendil arstidest pannakse kõik  või enamik ületunde töötundidena kirja.