/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2014/09/25/3378201t1hc4bf.jpg)
Viie-eurose visiiditasu üle nurisevad inimesed sageli ei adu, kui kallis on tegelikult tänapäeva meditsiin. Varsti aga saab igaüks ise näha, kui kalliks tema ravi tegelikult riigile läks.
Arstilkäimisele pannakse hinnasilt külge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muudame oma tervishoiukulutused läbipaistvamaks igale kodanikule,» soovitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus oma arvamusloos (PM, 11.09).
Ta tegi ettepaneku hakata näitama, milliseid tervishoiuteenuseid inimene tarbis ja mis need reaalselt haigekassa praeguse hinnakirja alusel maksid.
«Järgmises etapis võiks inimene näha, milliseid tegevusi on tema tervisliku seisundi parandamiseks veel planeeritud (perearsti ja -õe poolt) ja millised on nende prognoositavad kulutused,» soovitas ta.
Haigekassa pressesindaja Katrin Romanenkovi sõnul on ravikulude avalikustamine olnud arutluse all. «Ravikulude andmete avalikustamise diskussioonis on olulisel kohal raviarvetel toodud info keerukus – teenuste nimed ja koodid, diagnoosipõhiste kompleksteenuste hinnad jmt, mis ei võimalda tõenäoliselt paljudel juhtudel inimesel mõista talle osutatud teenuste sisu,» selgitas Romanenkov.
Ka võib olla probleem, et inimese raviepisood on sageli kajastatud mitmel erineval raviarvel. «Oluline on leida lahendus, kus kulutuste avaldamine patsiendile oleks lihtsalt ja üheselt mõistetav,» oli haigekassa esindaja veendunud.
«E-tervise sihtasutusel on ravimaksumuse kuvamine patsiendile tervise infosüsteemi vahendusel kavas välja arendada selle aasta jooksul,» rääkis E-tervise pressiesindaja Aivar Jarne. Ta selgitas, et siis tekib patsiendil võimalus vaadata tema raviteenuse kohta koostatud raviarveid.
«Lisaks soovime pakkuda sama lahenduse raames vajalikku teavet raviarvetest ja tervishoiusüsteemi rahastusest, mis aitaks inimestel mõista pakutavat infot tema ravi rahastamisest,» rääkis Jarne.
Tema sõnul tasub ka meeles pidada, et raviarved ja nende alusel hüvitatavad kulud (ravikindlustusraha) ei ole tegelikult sageli inimese ravijuhu kogukulu.
«Kui tahta inimestele kogu ravijuhu maksumus läbipaistvaks teha, siis tuleks arvestada ka töövõimetushüvitise maksumusega, samuti ravimihüvitisega riigi poolt,» selgitas Jarne. Samuti tuleb ravijuhu kalliduse hindamisel arvestada, et tervise infosüsteemis olevad ravidokumendid on kokkuvõtted haigusjuhtumist, aga ühe haigusjuhtumi raames võib olla esitatud mitu raviarvet. «Seega ei ole need dokumendid omavahel otseselt võrreldavad,» arvas Jarne.
«See on hea idee, siis inimene näeb, et ambulatoorne visiit ei maksa mitte viis, vaid 150 eurot,» rääkis tuntud arst Peeter Mardna. Ta rõhutab, et omavastutus tervise säilitamise eest on oluline ja üks selle komponente on, et inimene näeb, kui kallis on meditsiin tegelikult.
«Ma ei ütle, et see motiveeriks inimesi tervislikumalt elama, aga patsiendid peaksid teadma, et kui ta meditsiinilt midagi nõuab, siis kui palju see maksab. Riigi, haigekassa ja ühiskonna rahakott ei ole ju põhjatud,» tõdes arst.