Viimase uue antibiootikumide klassi leidmisest on möödas pea 30 aastat, juba käibel olevate antibiootikumide liigne ja mõnikord ka mittesihtotstarbeline kasutamine on samal ajal viinud ühe laieneva antibiootkiumresistentsuseni, mis need sisuliselt kasutuks muudavad.
Geenitehnika röövib bakteritelt resistentsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osad bakterite seas levima hakanud geenid võimaldavad bakteritel näiteks antibiootikumide toimeaineid rakust välja pumbata, mil teised muudavad need rakuväliselt kasutuks, vahendab ERRi teadusportaal.
Resistentsed bakteritüved saavad tahtmatult kasulikke geene plasmiidide vahendusel jagada ka teiste bakteritega ning võivad nii halvima sündmustekäigu korral enam kui 70 aastat hõlpsasti ravitavad olnud bakteriaalsed nakkused tulevikus taas surmavaks osutuda.
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased näevad ühe lahendusena bakterite immuunsüsteemi nende endi vastu pööramist.
Näiteks on selliselt toimides suudetud HI-viiruse pärilikkusaine nakatunud rakkude genoomist välja lõigata.