35. eluaasta paiku jääb mehi vähemaks kui naisi

Abielu. Foto: Caro / Scanpix

Kuigi poisse sünnib Eestis igal aastal ligi poole tuhande võrra rohkem kui tüdrukuid, haihtub see vahe 35. eluaasta paiku, kui mehi jääb ühtäkki lihtsalt vähemaks.

Tartu Ülikooli emeriitprofessori Ene-Margit Tiidu sõnul on kogu arenenud maailmas olnud nii, et poisslapsi sünnibki rohkem. «Ja suremus on nende seas mõnevõrra suurem,» lisas ta.

Põhjusi võib olla nii bioloogiliste kui ka sotsiaalsete tagamaadega.

Eesti inimvara raportis märgitakse, et 2009. aastal oli ühe- kuni nelja-aastaseid poisslapsi 2474 hinge rohkem kui tüdrukuid, kuid 35-aastastest alates kisub miinus jõudsalt meeste poole ja neid on jäänud naistest üle tuhande võrra vähemaks. 70. eluaastatesse jõudes on aga miinus küündinud 18 000 meheni.

11 aastat varem

Kuigi alguses võib selgelt näha meeste ülekaalu, peaks see Tiidu sõnul keskeas siiski tasakaalustuma ja suuremas osas Euroopa maades see nii ka on. Eestis aga mitte.

Kui Tiidu sõnul on Euroopas meeste ja naiste eluea vahe enamasti umbes kuus aastat, siis Eestis on see väikeste kõikumistega umbes 11 aastat. See tähendab, et Eestis surevad mehed ligikaudu 11 aastat varem kui naised.

«Siin on põhjuseks meeste ennasthävitav käitumine, aga ka bioloogilised põhjused, milles me ei saagi mehi süüdistada,» rääkis Tiit. Samuti teevad jõulisema sugupoolega oma töö haigused, näiteks vähisurmad ja infarktid.

Küsimusele, kas peab paika põhjendus, et mehed teevad elus rohkem tööd ja seepärast ei pea tervis vastu, vastas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, et ei saa öelda, nagu töötaksid eesti mehed ennast surnuks.

«Eestis on ka naiste tööhõive väga kõrge,» ütles Tiit ja lisas, et töötamist ei pea ta surmade puhul nii oluliseks teguriks. «Üleminekuühiskonnas, kus me praegu oleme, on alati keskmine eluiga alguses veidi lühenenud. Võib-olla on naised paindlikumad ja suudavad kiiremini ümber orienteeruda.»

Kui eesti mees on elanud juba 60-aastaseks, siis elab ta keskmiselt 77-aastaseks, kirjutas möödunud aasta lõpus Eesti Päevalehes Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadur Mare Ainsaar. Eesti meeste keskmine eluiga on praegu 67 aastat.

Probleemina nimetas Ainsaar aga seda, et eesti mees kipub sageli elust lahkuma juba 30–50-aastaselt ja mitte otseselt haiguse tõttu, vaid oma rumalusest või riskiarmastusest.

Esiemade pärand

Kuigi bioloogilist põhjust, miks mehed vähem elavad, on raske lahti harutada, võib naiste pikema eluea põhjust Ainsaare sõnul otsida esiemade pärandi vallast. Pikem eluiga on otsekui tasu karmi bioloogilise valiku eest aastatuhandete jooksul, kui lapsi kandes ja sünnitades jäid ellu vaid kõige vintskemad geenid.

«Aga enamik naise ja mehe eluea vahest on siiski mehe oma käitumise tagajärg,» tõdes Tartu Ülikooli teadur.

Ka haridus mängib suremusel rolli – parema haridusega inimesed elavad kauem kui need, kellel on vähem haridust. «Eriti on seda näha meeste puhul. Võimalik, et tegemist on elukutse ja käitumise kombinatsiooniga,» ütles Ainsaar.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit tõdes, et vahe meeste ja naiste suremuses ei ole Eestis aga alati nii suur olnud. «See on viimase paarikümne aasta tulemus. Keskmine iga on pikenenud nii meestel kui ka naistel, aga viimastel kiiremini,» märkis ta.

Aga mida siis teha? Tiidu sõnul aitavad kõik meetmed, mis toetavad tervislikku elu, lisaks väärtuskasvatus noorte seas.

Tugevama sugupoole peamised murdjad ehk miks mehed surevad varem

Bioloogilised põhjused

Meestele ongi ette nähtud lühem eluiga ja selle valiku on teinud meie esiemad aegade algusest – lapsi kandes ja sünnitades jäid ellu kõige paremad naisgeenid.

Alkohol

Mehed tarbivad enam alkoholi kui naised, paljud mehed on end lihtsalt surnuks joonud.

Haigused

Infarkt tabab enam mehi ja südameseiskumine on lõpetanud meeste elu enamjaolt alates 40. eluaastatest.

Õnnetused

Noorte meeste eluküünla kustutavad sageli rängad autoõnnetused, uppumised, vettehüpped. Näiteks viimastes pole lähiminevikus surma saanud mitte ühtegi naist.

Allikas: PM