/nginx/o/2011/08/07/699100t1ha42c.jpg)
Haigekassa andmetel kasutatakse e-konsultatsiooni loodetust vähem – tänavu esimesel poolaastal vaid 374 korral. Meditsiiniuudiste portaal med24.ee uuris perearastidelt, mis on väikse kasutusaktiivsuse põhjused.
Miks ei kasuta arstid e-konsultatsiooni?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõstmaa perearsti Madis Veskimägi sõnul peab perearst e-konsultatsiooni läbiviimiseks koguma kokku erinevad e-loos nähtavad uuringud, koostama ülevaate senisest ravist ja käsitlusest ning esitama konsultandile küsimused. Kõik see kokku ei ole tema sõnul lihtne, sest nõuab aega ning töö pole eraldi tasustatav.
Eriarsti vaatenurgast tõi Veskimägi probleemkohtadena välja ebapiisava info ja ebamäärased küsimused ning konsultatsiooni eesmärgi. Raviasutusele on tema sõnul äriliselt kasulikum patsient n-ö endale saada ja määrata täiendavaid, kuid sageli dubleerivaid uuringuid ja nii teenida – selle asemel, et piirduda pisukese e-konsultatsiooni tasuga.
Patsiendi seisukohast tekib aga e-konsultatsiooni puhul see probleem, et talle ei pruugi piisata, et perearst vaatab arvutisse ja seletab midagi, sest ta sooviks, et keegi teine arst saaks teda vahetult kuulata, vaadata, katsuda, teha uuringuid ja neid selgitada.
Veskimägi on enda sõnul n-ö e-konsultatsioone kasutanud tegelikult üle kümne aasta – e-kirja teel ning tuttava kolleegiga. Kõik toimib tema sõnul hästi, kui kolmnurgas patsient-perearst-eriarst valitseb koostöö ja mõistmine.
E-konsultatsiooni laialdasemaks kasutamiseks oleks Veskimägi hinnangul vaja selgitustööd konsultatsiooni tegelikest võimalustest nii patsientide, perearstide kui eriarstide seas, stabiilset töökeskkonda ning rahastamismudeli muutust.