/nginx/o/2014/09/30/3392419t1h8bb7.jpg)
Sotsiaalse foobia ravimiseks kasutatakse üldjuhul antidepressante, kuigi teadlaste uue seisukoha järgi oleks palju tõhusam meetod nn rääkimisteraapia.
Teraapia aitab foobia vastu paremini kui ravimid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad tegid 101 meditsiinilise uuringu põhjal selgeks, et kognitiivse käitumise teraapia aitas sotsiaalse foobiaga inimesi. Täpsemalt oli tegu ärevushäirega, mis seisnes hirmus, et teised inimesed mõistavad hukka inimese käitumise või teda häbistatakse suurema rahvahulga ees.
Uuringust selgus, et ka antidepressandid aitasid patsiente, kuigi kognitiivse käitumise teraapia näitas uuringutes suuremat kasutegurit. Lisaks ei olnud teraapial kõrvalnähte, nagu antidepressantidel, mille tarbimisega võivad kaasneda uneprobleemid või seksuaalsusega seotud häired.
«Teine probleem seisneb selles, et antidepressandid võivad kaotada oma mõju. Kognitiivse käitumise teraapiaga võid õpetada inimestele oskuseid, mida ta saab kasutada ka pärast teraapia lõppu,» rääkis Baltimore’i ülikooli teadlane ning uurimuse eestvedaga Johns Hopkins.
Sotsiaalne foobia ei seisne vaid arguses või pelglikkuses. Tihti on hirm nii suur, et see raskendab inimese haridusteed, töötegemist või suhete loomise võimet.
Kognitiivse teraapia eesmärk on aidata sotsiaalsete foobiatega inimestel muutuda käitumismustrite kaudu ning õppida, kuidas lahendada nende jaoks hirmutavaid olukordi mõistlikumalt.