Eestis algas haiglatearvu kasv algas juba 2004. aastal, varem oli haiglate arv väikehaiglate sulgemise ja haiglate ühendamise tõttu mitme aastakümne jooksul vähenenud.
Eestis kasvas haiglate arv
30. juuli 2010, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008.* aasta lõpus oli Eestis 60 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat, aasta varem oli neid 57. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste tõttu on ravivoodite arv kahanenud: praegu on voodikohti 2,5 korda vähem kui 1986. aastal. 2008. aastal ravivoodite arv eelneva aastaga võrreldes siiski suurenes — aasta lõpus oli haiglates 7662 voodikohta, selgub Eesti statistika aastaraamatust
Suurenes erameditsiini osatähtsus. 2008. aasta lõpus oli 22 erahaiglat 738 voodikohaga. Aasta varem oli 18 erahaiglat 542 voodikohaga.
Ehkki ravivoodite arv on vähenenud, on haiglaravil olnud inimeste arv 1000 elaniku kohta jäänud enam-vähem sama suureks, sest voodikohti on hakatud efektiivsemalt kasutama. Aastatel 1990–2008 lühenes patsiendi keskmine haiglaravi kestus rohkem kui poole võrra — 17 päevast 8 päevani. Haigete arv ravivoodi kohta (voodikäive) aga kahekordistus. 2008. aastal oli üks statsionaarne haiglavoodi kasutusel keskmiselt 265 päeva ja selles raviti 34 haiget.
Tervishoiutöötajate arv väheneb
Taasiseseisvusaastatel on märgatavalt vähenenud ka arstide (va hambaarstid) ja õendustöötajate arv. 2008. aasta lõpus oli 4444 arsti (sh 829 perearsti) ja 10 338 õendustöötajat. 10 000 elaniku kohta oli 33 arsti (sh kuus perearsti), 9 hambaarsti ja 65 õendustöötajat. Kõige suurem oli arstide arv 10 000 elaniku kohta Tartu maakonnas (63) ja Harju maakonnas (48), kõige väiksem Jõgeva maakonnas (15) ja Lääne-Viru maakonnas (16).
Ambulatoorsete vastuvõttude arv vähenes
2008. aastal oli 107 000 ambulatoorset vastuvõttu vähem kui aasta varem (-1 protsenti). Ambulatoorsel vastuvõtul käidi keskmiselt 6,5 korda, sh kolm korda perearsti juures. Kõige suurem oli ambulatoorsete vastuvõttude arv ühe elaniku kohta Tartu maakonnas (7,5) ja Harju maakonnas (7,0), kõige väiksem Hiiu, Lääne ja Rapla maakonnas (kõigis kolmes 4,9).
Hambaarsti juures käis Eesti elanik aasta jooksul keskmiselt 1,2 korda. Hambaarste oli 2008. aastal 1156.
Järjekindlalt on vähenenud perearsti koduvisiitide arv. 2008. aastal tegid arstid 17 protsenti vähem koduvisiite kui aasta varem. Aastas tehti vaid üks koduvisiit kümne inimese kohta. Taastusravikeskuste töös 2009. aastal olulisi muutusi võrreldes 2008. aastaga ei olnud. Kuigi taastusraviasutustes viibinud inimeste arv oli enam-vähem sama mis aasta varem, vähenes voodipäevade arv umbes 74 000 võrra, seega on taastusravikeskuses viibitud aeg lühenenud.
*Sotsiaalministeeriumi andmekogumissüsteemi reorganiseerimise tõttu 2004. aastal esitatakse tervishoiustatistika andmed aastase nihkega — 2008. aasta andmed 2010. aastal.