Üheksa üllatavat märki, mis viitavad depressioonile

Foto: SCANPIX

Klassikalist depressiooni, millega kaasneb tõsine kurvameelsus ja lootusetuse tunne, tunneb ilmselt enamik inimestest ära. Ent mis siis, kui sind kimbutab pelgalt kõhuvalu või oled ühtäkki väga nipsakas? 

USAs Davises asuva California ülikooli sisemeditsiini professor Richard Kravitz märkis, et depressioon ei pea alati tähendama äärmuslikku kurvameelsust, kirjutab Prevention. 

Kravitzi sõnul ei taha patsiendid sageli tunnistada, et nende sümptomite põhjuseks on depressioon. Osalt selle pärast, et nad seostavad depressiooni nõrkusega, osalt selle pärast, et nad lihtsalt ei oska oma sümptomeid tõepoolest depressiooniga seostada.

Ent esimesi depressiooniilminguid on oluline märgata, sest mida varem saad abi, seda kiiremini on sul võimalik naasta normaalsesse, õnnelikku seisu. Siin on üheksa üllatavat märki depressioonist. 

1. Sind kimbutavad valud 

Depressioon ja valu on seotud samade bioloogiliste radade ja neurotransmitteritega. Umbes 75 protsenti depressiooni põdevatest inimestest kannatab ka korduvate või krooniliste valude all, näitavad uuringud. Ajakirjas Pain avaldatud Kanada uuringus esines depressiooni põdevatel inimestel neli korda sagedamini tugevat või lausa teovõimetuks tegevat kaela- ja alaseljavalu. Kravitzi sõnul tajub depressioonis inimene igasugust ebamugavust oma kehas oluliselt tugevamalt. Tavalised on ka kõhuvalud ja peavalud või ka lihtsalt suurem valutundlikkus. 2008. aastal läbi viidud uuring näitas, et kui depressioonis inimene teab ette, et peab kogema valu, näitab tema ajuaktiivsus tervete inimestega võrreldes rohkem emotsioone, mis tähendab, et nad tulevad valuga tavalisest kehvemini toime. 

2. Sa oled kaalus juurde võtnud 

Kust on tulnud see uus kõhuvoldike? On need hilisõhtused jäätised või valmistoidud, mida sa oled ohtralt sisse söönud, kuna sul pole tuju ega tahtmist korralikult süüa teha? Ehkki rasvased ja magusad toidud võivad tõsta tuju parandava serotoniini taset, toob n-ö emotsionaalne söömine aja jooksul paratamatult kaasa kaalutõusu. Ega aita seejuures kuidagi depressiooni vastu. Ajakirjas Obesity avaldatud uuring kinnitas, et kõrge stressi või depressiooni tase teeb kaalust allavõtmise keeruliseks. Teistpidi, mõned inimesed võivad just kaalust alla võtta, kuna depressioon vähendab nende söögiisu. 

3. Sa reageerid üle 

Kui iga väike ebaõnnestumine ajab sind raevu või oled pidevalt ärritunud, võid sa olla depressioonis. 2013. aasta uuring, mis avaldati ajakirjas JAMA Psychiatry, näitas, et 54 protsenti depressioonis inimestest iseloomustasid end vaenuliku, tõreda, vaidlushimulise, halvatujulise või vihasena. Albert Einsteini meditsiinikolledži kliinilise psühhiaatria ja käitumisteaduste dotsendi Simon Rego sõnul on masendusest teiste negatiivsete tujudeni, nagu ärrituvus, pettumus ja viha, väga lühike tee.

4. Sa oled muutunud ükskõikseks

Rego sõnul leiab enamik inimesi midagigi, mis motiveerib hommikuti voodist välja saama, olgu selleks töö, trenn, suhtlemine või hommikusöök. Kuid depressioonis inimest ei motiveeri miski. Ka see, mis võis varem nutma ajada või naeratuse näole tuua, ei avalda nüüd pea mingit mõju. Selline zombilik käitumine on selge depressiooni märk. Et sellises seisundis inimene võib tunduda teistele külma, kauge või endassesulgununa, tõukab see sageli eemale just neid, kes võiksid pakkuda talle nii vajalikku armastust ja tuge. 

5. Sinu õhtusest dringist on saanud kolm drinki 

Kui sinu igaõhtuseks harjumuseks on saanud juua mitu klaasi alkohoolset jooki, on probleem ilmselt enamas kui pelgalt raskes tööpäevas. Ligi kolmandik depressioonis inimestest kannatab uuringute järgi ka alkoholiprobleemi all. Ja ehkki üks drink võib aidata tõepoolest pingeid leevendada, võib teine või kolmas hoopis võimendada negatiivseid emotsioone, nagu viha, agressiivsust, ärevust, ning ka depressiooni ennast. 

6. Oled naelutatud Facebooki külge 

See ei pea olema tingimata Facebook, see võib olla ka online-ostlemine või hasartmängud. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kes veedavad ülipalju aega internetis ja suhtlevad rohkem interneti vahendusel kui päriselus, võivad olla depressioonis. Ühelt poolt võivad nad tunda reaalses elus suhtlemisest puudust, teiselt poolt võib veebiavarustesse põgenemine olla ka katse lämmatada oma ebameeldivaid mõtteid ja tundeid. 

7. Sul on pea pilvedes 

Tabad end üha sagedamini unistamas? Harvardi ülikooli psühholoogid on näidanud, et oleme kõige õnnelikumad siis, kui oleme oma mõtetes selgelt olevikus – kui kipume aga liiga palju mõtlema tulevikule ja sellele, mis siis, kui… teeb see meid nukraks, ärevaks ja õnnetuks. Ehkki unistamine võib aidata leida probleemidele loovaid lahendusi, on see sagedamini seotud pigem kehva tujuga. 

8. Sa ei suuda otsustada 

Columbia ülikooli uuringu järgi teeme me iga päev üle 70 teadliku otsuse ja enamik neist on tegelikult sellised, mille peale me reeglina eriti ei mõtlegi. Kas lükata äratust edasi või tõusta üles? Kas panna riidesse? Kas süüa hommikusöögiks putru või mune? Lugeda või vaadata telekat? Rego sõnul on aga sellised kognitiivsed protsessid tugevalt häiritud, kui oleme depressioonis. Ning väikestest asjadest võivad ühtäkki saada väga rasked otsused.

9. Sa ei kammi oma juukseid 

Isegi, kui sa pole oma väljanägemise kallal kunagi suurt vaeva näinud, võib depressioon tähendada seda, et sa unustad enda eest hoolitsemise sootuks. Näiteks 2014. aastal tehtud uuringus, mis hõlmas enam kui 10 000 inimest, põdes 61 protsenti halva suutervisega inimestest depressiooni.