Kolmandik naiste elust möödub menopausis

Arst-resident Hedda Lippus rõhutab, et elusügist ei maksa karta – lihtsalt tuleb elustiili vastavalt kohandada ja vajadusel kindlasti arstilt abi küsida. Foto: Margus Ansu

Menopaus algab ja kulgeb igal naisel erinevalt, kuid reeglina hõlmab see kolmandiku naise elust, mistõttu on oluline teada, kuidas vähendada sellega kaasnevaid vaevusi. Arst-resident günekoloogia erialal Hedda Lippus vastab kõige põletavamatele menopausi puudutavatele küsimustele.

Kui vanalt menopaus algab ja mis on premenopaus?

Menopausist rääkides on oluline mõista, et menopausi saame diagnoosida n-ö tagantjärele ehk siis, kui menstruatsioonid on puudunud viimase 12 kuu jooksul.

Premenopausi all mõtlevad arstid menopausile eelnevat perioodi, mil menstruaaltsükkel on veel regulaarne. Perimenopaus tähendab perioodi, mis esineb vahetult enne menopausi ja aasta pärast seda ning mille ajal esinevad menopausi lähenemisele viitavad sümptomid ja ka hormonaalsed muutused. Sel ajal on oluline silmas pidada, et fertiilsus on küll langenud, kuid rasestumine ei ole võimatu. Seega peab hoolimata esimestest klimakteeriumile viitavatest sümptomitest end jätkuvalt raseduse eest kaitsma, kui ei ole plaanis enam sünnitada.

Keskmine menopausi tekkimise vanus on 50–51 eluaastat. Menopaus võib tekkida ka varem, kui mingil põhjusel on operatiivselt eemaldatud naissuguelundid. Samuti seostatakse menopausi varasemat algust suitsetamisega.

Seega elab keskmine naine üle kolmandiku oma elust postmenopausis. Sümptomite esinemise algus, lõpp ja intensiivsus on väga individuaalsed. Mõni naine ei pruugi kogeda muud kui menstruatsioonide lõppemist, samas mõni võib kannatada aastaid erinevate vaevuste tõttu.

Millised on esimesed menopausi tundemärgid?

Üleminekueale iseloomulikeks sümptomiteks peetakse lisaks menstruatsioonitsükli häiretele ja menstruatsiooni ärajäämisele kuumahooge (esinevad kuni 70 protsendil naistest), unetust, muutusi kaalus, rindade valulikkust, peavalusid, meeleolukõikumisi ja depressiooni.

Hormonaalsetest muutustest tingituna leiavad aset muutused ka kuse- ja suguelundites, millest tingituna võib esineda tupekuivust, valulikkust vahekorra ajal ja urineerimisel.

Mis on kliimaks ja kas seda esineb ka meestel, mismoodi see neil kulgeb?

Klimakteerium ehk üleminekuiga hõlmab enda all mõisteid pre-, peri- ja varane postmenopaus – viimane hõlmab viit aastat pärast menopausi.

Kliimaks esineb ka meestel ning sellest on viimastel aastatel järjest rohkem rääkima hakatud. Ka meestel esinevad muutused hormoonide tasemes, mis omakorda võib põhjustada kuuma- ja külmahooge, seksuaalse huvi langust ja muud. Probleemide korral peaksid mehed pöörduma androloogi vastuvõtule.

Mida tuleks teha, kui ilmnevad esimesed menopausi tundemärgid?

Klimakteeriliste sümptomite esinemisel ei ole põhjust midagi ette võtta, kui sümptomid ei sega elukvaliteeti. Kui aga sümptomid peaksid tekkima tavapärasest oluliselt varem ehk enne 45. eluaastat, siis tasuks minna günekoloogi vastuvõtule.

Millised on sümptomite leevendamise võimalused?

Kõige olulisem on tervislik elustiil. See tähendab, et tuleks pöörata tähelepanu mitmekesisele toitumisele ja piisavale liikumisele. Uuringud on näidanud, et mõõdukas füüsiline aktiivsus vähendab kuumahoogude esinemist. Samuti on fakt, et vananedes hakkab vähenema kalorite arv, mida keha enda igapäevaseks tööshoidmiseks vajab, seetõttu tuleb oma toitumist ka vastavalt sellele korrigeerida.

Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine on riskiteguriks osteoporoosile ja ka paljudele teistele haigustele, seetõttu tuleks püüda kahjulikest harjumustest vabaneda, vajadusel selleks oma perearsti poole pöörduda. Lisaks soovitatakse osteoporoosi ennetamiseks tarvitada toidulisandina kaltsiumi ja D-vitamiini.

Naistel, kellel on tugevalt elukvaliteeti häirivad sümptomid, tuleks siiski täiendava ravi saamiseks pöörduda günekoloogi poole, kes vastavalt konkreetsetele kaebustele saab määrata kõige sobivama ravi.

Hormoonasendusravis kasutatakse naissuguhormoone, vastavalt vajadusele kas ainult östrogeeni sisaldavaid preparaate või östrogeeni ja progesterooni kombinatsiooni.

Kas ravivõimalused on aastatega ka paranenud?

Hormoone on tänapäeval võimalik manustada erineval viisil – suu kaudu, läbi naha ja limaskesta, tupe kaudu. Progesterooni sisaldavaid vahendeid saab lisaks manustada ka nahaaluselt ja emakasiseselt. Naistearst kaalub enne hormoonasendusravi määramist võimalikke plusse ja miinuseid ning soovitab sobivaimat varianti. Kasutatakse võimalikult madalat hormoonide doosi, mis tagab sümptomite leevendumise.

Tänapäevastes uuringutes on leitud, et teatud antidepressantidel on kuumahooge vähendav toime. Meeleoluhäirete ja depressiooni korral võib vajalikuks osutuda antidepressantide kasutamine.

Kes vajavad hormoonasendusravi ja kui kaua seda teha võib?

Hormoonasendusravi vajalikkus sõltub otseselt naise kaebustest. On eraldi riskirühmad, kes kindlasti vajavad hormoon­asendusravi, nendeks on naised, kellel on menopaus tekkinud enne 45. eluaastat. Lisaks vastavalt olukorrale ka naised madala luutihedusega või riskiteguritega selle tekkele.

Hormoonasendusravi pikkust ei ole konkreetselt määratud. Põhimõte on, et ravi tehakse vaid niikaua, kuni patsiendil püsivad kaebused ehk ravi ajutisel katkestamisel sümptomid taastuvad.

Missugused negatiivsed kõrvalmõjud on hormoonasendusravil?

Nagu igal ravimil, on ka hormoonasendusravil oma negatiivsed kõrvaltoimed, mis on võib-olla liigagi palju kõlapinda leidnud, seetõttu on tekkinud paljudel naistel sellega seoses hirmud ja eelarvamused.

Hormoonasendusravi kasutatakse selekteeritud juhtudel ja võimalikult lühiajaliselt. Sellega saavutatakse märkimisväärne elukvaliteedi paranemine, osteoporoosi ja luumurdude esinemissageduse langus ning jämesoolekasvajate esinemissageduse vähenemine. Rinnavähi kohalt on uuringud vastukäivad, kuid kindlalt on tõestatud, et pärast hormoonasendusravi kasutamise lõpetamist on rinnavähi esinemissagedus võrdne tavapopulatsiooniga.

Millal see kõik lõpeb või kestab see igavesti, küsivad paljud naised.

Klimakteeriumi iseloomulike sümptomite kestus on väga individuaalne ja ravi kestus otsustatakse individuaalselt. Konkreetselt klimakteeriumiga seotud sümptomid esinevad keskmiselt kolme kuni viie aasta vältel. Paljud muutused on aga püsiva iseloomuga – näiteks põhiainevahetuse aeglustumine, naha elastsuse vähenemine.

Kas naised on menopausist piisavalt teadlikud? Milliste rumalate küsimustega on teie poole pöördutud?

Rumalad on ainult need küsimused, mida ei esitata. Kõige olulisem on naistel teadvustada, et günekoloogi juures käimine ei tohi lõppeda koos fertiilse ea ja laste sünnitamisega. Naised peavad just pärast seda perioodi väga hoolikalt ja regulaarselt kontrollis käima, et haigused, sealhulgas pahaloomulised kasvajad, võimalikult vara saaksid diagnoositud ja ravitud. Kui on mure, siis ei tohi üksinda kodus muretseda, vaid peab asjatundjalt nõu ja abi küsima.

Kuidas mõjutab kliimaks naise välimust ja psüühikat?

Nagu juba eelnevalt mainitud, põhjustavad menopausis aset leidvad muutused meeleolu kõikumist ja depressiooni. On leitud ka seoseid menopausi ja mälufunktsioonide halvenemise vahel. Sellest tulenevalt on huvi hormoonasendusravi ja mälufunktsiooni säilitamise vastu maailmas suur, kuid hetkel on uuringute tulemused veel ebaselged. Sellel teemal käivad pidevalt uuringud ning loodetavasti saame varsti anda ammendavaid vastuseid.

Ealised muutused leiavad aset ka välimuses, näiteks naha elastsus väheneb. Oluline muutus on märkimisväärne luutiheduse langus, mis küll väliselt ei ole nähtav, kuid võib anda endast märku luumurdudega.

Kui suure osa oma ajast naistearstid üleminekueast tulenevate probleemidega tegelevad?

Nagu eelnevalt mainitud, elab keskmine naine üle ühe kolmandiku oma elust postmenopausis. Seega moodustavad selles eagrupis naised märkimisväärse osa naistearstide patsientidest. Pigem on Eestis probleemiks see, et naised ei käi pärast laste sünnitamist ja fertiilse ea lõppu enam piisavalt palju naistearsti juures, kui et nad seda liiga tihti teeksid.