/nginx/o/2011/08/25/721642t1h023c.jpg)
Uus uurimus näitab, et napilt kuulmisulatuse piiri kompivad madalasageduslikud helid mõjutavad sisekõrva toimimist veel minuteid pärast nende kuulmist.
Kõrva võivad kahjustada ka kuuldamatud helid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüüpiline inimene suudab kuulda helisid, mille võnkesagedus jääb 20-20 000 hertsi vahele, vahendab ERRi teadusportaal.
Uues katses andis Ludwig Maxmiliani ülikoolis töötav neurobioloog Marxus Drexl kolleegidega helikindlates kabiinides istuvatele katsealustele kuulata 90 sekundi pikkuseid helisignaale, mille sagedus jäi 30 hertsi piirile.
Drexl uuris seejärel kõrvade endi poolt kuuldavale toodavaid spontaanseid otoakustilisi emissioone (SOAE), mis muutuvad käsikäes kuulmistundlikkuses toimuvate muutustega ja lakkavad kuulmise kaotamise korral sootuks.
Töörühm leidis, et SOAE'ides võis märgata muutusi veel kolm minutit pärast madalasageduslike helide kuulmist, muutudes kord nõrgemaks, et siis jälle taas tugevneda.