/nginx/o/2012/09/20/1329894t1hf118.jpg)
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) täna avaldatud raportist järeldub, et HIV võib Eestis olla riskirühma seas märkimisväärselt aladiagnoositud ning pea 5500 nakatunut ei pruugi teada, et on viirusekandjad.
WHO raport: Eestis on arvatust rohkem HIV-nakatunuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HIVi võib Eestis epideemiliseks pidada kindla riskirühma hulgas, kellest suurema osa moodustavad süstivad narkomaanid, samuti kuuluvad sinna viimaste seksuaalpartnerid, prostituudid ning homoseksuaalsetes suhetes olevad mehed. Eestis on ligikaudu 9000 süstivat narkomaani ning nende seas kasvab 30aastaste vene keelt kõnelevate meeste osakaal, kes on süstinud juba kümme aastat või kauem.
WHO märgib, et arvestades Eestis esinevat suurt sotsiaalset ebavõrdsust ning stigmatiseerimist on kõikide ühiskonnaliikmeteni raske jõuda. Seega on ka väga keeruline koguda andmeid nende gruppide kohta, et mõista paremini epideemia tegelikku ulatust.
Eestis oli 2013. aasta lõpus HIV diagnoositud 8702 inimesel, kellest 5866 olid mehed. Arvati, et kokku on HIV-positiivseid 9000-10 000 ehk ligikaudu tuhandel võib olla viirus diagnoosimata.
WHO arvutused näitavad, et hinnanguliselt võib siin olla kuni 5477 inimest, kes ei tea, et nad kannavad HI-viirust. Kokku võib HIV-positiivseid inimesi täna olla Eestis 13 500.
2012. aastal viidi läbi 58 000 HIV testi ning aasta hiljem 69 000. 30-40 protsendil kõikidest positiivsetest juhtudest avastati HIV juba hilises staadiumis, mis näitab, et riskigruppi tuleb HI-viiruse varasemaks avastamiseks paremini n-ö sihtida. WHO soovitab süstivate narkomaanideni jõuda erinevate süstla jagamise programmide ning metadoon-asendusravi kaudu.
WHO leidis, et HI-viirus püsib ühena tervishoiu probleemidest Eestis ka eelseisvatel aastatel.