/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2011/12/29/894060t1h5364.jpg)
Ehkki tervise- ja tööministri Urmas Kruuse sõnul peegeldab tervishoiutöötajate 6,2-protsendiline palgatõus riigi maksimaalseid võimalusi, on see arstide liidu hinnangul selgelt ebapiisav.
Rehemaa: suurema palgatõusuta muutub arstiabi tagamine keeruliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium teatas täna, et järgmisest aastast tõusevad tervishoiutöötajate palgad keskmiselt 6,2 protsendi võrra.
Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa märkis, et see number on see, mille haigekassa ja riik on praegu ette näinud, kuid see ei ole veel kokku lepitud. Ta tuletas meelde, et kollektiivlepingu läbirääkimised on riikliku lepitaja juures alles algstaadiumis ning homme toimub eismene lepitusmenetluse koosolek.
«Selle numbri kohta (6,2 protsenti, mis on olnud ühtlasi ka haiglate liidu pakkumine - toim.) me oleme juba enne öelnud, et see on ebapiisav ja lisaks meie läbirääkimised ei seisne sugugi ainult miinimumpalga numbrites. Meil on ka palju teisi asju, mille kohta me sisulist pakkumist ei ole saanud,» märkis Rehemaa.
Ta tõdes, et kui sellest suuremat palgatõusu ei õnnestu saavutada, siis kardetavasti muutub patsientidel arstiabi saamine lähitulevikus väga keeruliseks.
«Praegune arstide ja õdede puudus on juba nii suur ja kogu see süsteem püsib sisuliselt ainult ületöö peal, aga see olukord ei saa kahjuks igavesti kesta. Arstid tahavad patsiente ravida küll, aga selleks on siiski vaja teatud tingimusi ja keegi meist ei ole igiliikur,» lisas arstide liidu peasekretär.