Avalda arvamust: kuidas võõrutada eesti mees õllest, telerist ja diivanist?

Kas naistel on üldse mingit võimalust panna oma elukaaslased jalgpalli vaatamise asemel tervisesporti tegema?

FOTO: SCANPIX

Kui palju saaksid mehed ise ära teha oma tervise hoidmisel? Milliste imenippidega saaksid perekonnaliikmed panna üht keskmist õlut, diivanit ja telerit armastavat eesti meest tervislikumaid valikuid tegema? Postimees.ee kutsub lugejaid üles selle loo kommentaariumis oma arvamust avaldama.

Kardioloog professor Margus Viigimaa:

30-60-aastastel Eesti meestel on jätkuvalt oluliselt kõrgem südamehaiguste risk kui sama vanadel naistel. Meeste teadlikkus on madalam ja sageli tulevad nad uuringutele naiste õhutusel.  Meie poolt mullu uuritud meestest olid aga praktiliselt pooltel (47 protsendil) riskifaktorid korrast ära.

Meeste keskmine vererõhk oli oluliselt kõrgem (134/87 mm Hg) kui naistel (128/82 mm Hg). Vereplasma triglütseriidide tase oli meestel 2,4 mmol/l naiste 1,4 mmol/l  vastu (norm alla 1,7 mmol/l), mis  peegeldab meeste ebatervisklikumat toitumist. Tervisespordiga ei tegele ligi pooled (43 protsenti) Eesti meestest.

Me peame tõstma Eesti meeste teadlikkust südamehaiguste riskiteguritest ja sellest, et eluviisi muutmisega on südamehaiguseid võimalik efektiivselt ennetada.  Samas peame  riskitegurite skriiningprogrammidesse haarama tunduvalt rohkem mehi vanuses 30-60 (eriti 30-50-aastaseid) eluaastat ja leidma üles kõrge haigusriskiga mehed. Neil meestel oskame tänapäeval kõrgenenud riski tulemuslikult langetada ja südamehaiguseid, varast  suremust ning invaliidistumist ära hoida.

Tervist aitab hoida regulaarne kehaline koormus. Kui inimene ei tee aastakümneid midagi, siis on võimalus, et ta veresooned lupjuvad, palju suurem. Peab ka silmas pidama, kas peres on varem esinenud äkksurmi. Geneetilise probleemiga inimene peaks jälgima kolesteroolitaset, tegema regulaarselt sporti, vaatama, mida süüa.

Tahan rõhutada, et südame ja veresoonte korras hoidmiseks ei pea tipptasemel treenima, tähtis on, et treenitaks regulaarselt.

Meestearst Margus Punab:

Mees ongi bioloogiliselt nõrgem sugu. Loodus reguleerib meeste bioloogilist nõrkust sellega, et mehi sünnibki alati paar protsenti rohkem kui naisi. Arvatakse, et bioloogiliste eripärade tõttu elavad naised meestest keskmiselt kaks aastat kauem. Eestis on aga erinevus 11 aastat. Seega, sugudevahelist eluea vahet Eestis tuleb otsida mujalt kui bioloogilistest erinevustest. Ilmselt ei tasu seda otsida ka elukeskkonnast, sest see on meil sõltumatult soost üsnagi sarnane. Kuigi mehed kasutavad meditsiiniteenust 20–50 protsenti vähem kui naised, on ka see tegur suure tõenäosusega samuti suhteliselt mõõdukama toimega. Olulised tegurid on siin kindlasti aga sotsiaalsed sidemed, sotsiaalne staatus ja sellega seonduvad eluviisid.

Meeste sotsiaalsed sidemed on alati olnud nõrgemad kui naistel. Väga suur osa meestest tõdeb, et tal ei ole ühtegi lähedast, kellega oma sügavamaid muresid jagada. Sageli on ainsaks selliseks tugiisikuks naine või elukaaslane, mis seletab ka seda, miks mehed kannatavad pikaajalise suhte purunemisel pea alati rohkem kui naised. Naistel on ses osas riskid märksa enam maandatud ja pere kõrval olulisemad ka sõbrannade ja sugulaste toetav õlg.

Sotsiaalse staatuse mõjust inimese tervisele leiame parimad andmed Inglismaalt, kus on näidatud, et kõrgeima sotsiaalse klassi mehed elavad 9,5 aastat kauem (naised 6,4 aastat) kui madalaima sotsiaalse klaasi mehed, ja mis veelgi olulisem, meeste osas see vahe erinevalt naistest mitte ei vähene ajas, vaid suureneb kiiresti. Ka Eesti uuringud on näidanud, et kõrgharidusega meeste oodatav eluiga on enam kui kümme aastat pikem kui algharidusega meestel. Teame ka seda, et Eestis on naiste keskmine haridustase meeste omast märgatavalt kõrgem. Ilmselt seondub sotsiaalne staatus suures osas inimese eluviisiga.

Perearst Anneli Kalle-Talvik:

Sport on mõistlikus koguses tervisele hea. Aga tuleb käia ka perearstil, kindlasti regulaarselt pärast 35. eluaastat — isegi kui pole ühtegi kaebust. Perearst küsib pärilike riskide kohta ja hindab isiklikke riske (ülekaal, kõrge vererõhk, stress, ülekoormus jne), määrab analüüse ja uuringuid. Olenevalt vastustest annab ka soovitusi, kuidas oleks õige edasi elada. 90 protsenti noortest meestest satub vastuvõtule mingi kohustusliku tervisekontrolli kaudu. Mees, kes tuleb 35-aastaselt ise oma tervist kontrollima ja siis ka arsti nõuannete järgi toimib, on iga perearsti unistus. Kahjuks on neid kurvakstegevalt vähe. Sageli toob mehe arsti juurde hoopis naine. Mis on igati hea.