/nginx/o/2012/07/24/1232068t1h63cc.jpg)
Ärevaid, tujukaid, stressavaid naisi ohustab vanemas eas suurema tõenäosusega Alzheimeri tõbi, näitas uus uuring.
Neurootilisus viitab suuremale Alzheimeri tõve riskile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu vanemautor dr. Ingmar Skoog Rootsi Gothenburgi ülikoolist ja tema kolleegid kirjutavad ajakirjas Neurology, et Alzheimeri tõppe haigestumise riski võib mõjutada ka inimese isiksus – seda läbi mõju käitumisele ja elustiilile, vahendab Reuters.
Oma uuringu raames võtsid teadlased 38 aastaks vaatluse alla 800 keskealist naist. Nad alustasid uuringuga 1968. aastal, kui osalejad olid 38 kuni 54 aastat vanad.
Umbes 19 protsenti naistest kannatas uuringu lõpus dementsuse all. Neist 104-l diagnoositi Alzheimeri tõbi.
Naisi, kel oli keskeas neurootilisuse testis kõige kõrgem tulemus, ohustas kõige madalama skooriga naistega võrreldes kaks korda suurem oht Alzheimeri tõve väljakujunemiseks.
Kui teadlased olid arvesse võtnud kõik stressorid, millega naised olid elu jooksul kokku puutunud, siis neurootilisuse ja dementsuse seos nõrgenes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskeas kogetud stress võib suurendada dementsuse, sh Alzheimeri tõve riski.
Lisaks neurootilisusele uurisid teadlased ka seda, kui ekstravertsed naised olid. Nad leidsid, et ekstravertsus oli seotud madalama stressitasemega. Kõige neurootilisemad ja kõige vähem ekstravertsed naised olid Alzheimeri tõve suhtes kõige suuremas ohus.
Ehkki uuring hõlmas ainult naisi, ei arva teadlased, et tulemused meeste puhul palju erineks.
Uuringutulemused ei tõesta, et neurootilisus põhjustab Alzheimeri tõbe. Leitud seosele võib olla erinevaid selgitusi. Näiteks võib neurootilisus soodustada ebatervislikku elustiili või käitumist, mis suurendab teisi Alzheimeri tõve tekkele kaasaaitavaid riskifaktoreid.
Kuid Skoog märkis, et neurootilisusele tuleks siiski tähelepanu pöörata ning stressitaset näiteks kognitiivse käitumusliku teraapia abil vähendada, sest see võib kokkuvõttes alandada ka Alzheimeri tõppe haigestumise riski.
Alzheimeri ennetamisel on oluline osa ka tervislikul toitumisel ja piisaval füüsilisel koormusel keskeas.