Kuigi tolmavate teede ääres elamine pole inimese tervisele otseselt ohtlik, tuleks siiski tähelepanelik olla ja halva enesetunde korral perearsti või piirkonnale liikumispiirangute kehtestamiseks omavalitsuse poole pöörduda.
Tolmavad teed võivad tervist ohustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuivad suveilmad tekitavad olukorra, kus kruusakattega teed tolmavad korralikult ning lähedalasuvad majad ja aiad on kaetud tolmukihiga.
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri selgitas, et tolmu puhul on peamiselt tegemist vähelahustuvate tahkete ainete aerosooliga õhus, mida jaotatakse suuruse alusel kolme rühma.
Saluti sõnul on inimese tervise seisukohast lähtudes oluline seda teada, sest väiksemad osakesed nagu tekkiv lendtuhk ja tahm võivad siseneda ja peatuda hingamisteedes.
«Mida peenem tolm, seda rohkem ja sügavamale tungib see hingamisteedesse,» selgitas ta. «Mida jämedam tolm, seda rohkem peetakse seda kinni ninas.»
Saluri tõi näiteks, et diiselmootori heitgaasidest tekkinud ülipeen tolm jõuab sügavale kopsudesse.
Samas kruusatee kohal hõljuv paekivi tolm on iseenesest inimese tervisele suhteliselt ohutu. Ohtlikus teevad sellise tolmu auto heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid, mis kleepuvad tolmu külge ja võivad niimoodi sattuda hingamisteedesse.
«Seega sõltub tolmu ohtlikkus tema koostisest, kogusest, osakeste suurusest ja ajast,» selgitas Saluti. «Tolmuosakesed võivad ärritada hingamisteede limaskesta ja aja jooksul võib sellest tekkida krooniline bronhiit.»
Saluri juhtis tähelepanu, et kehtiva välisõhu kaitse seaduse alusel võib valla- ja linnavalitsus inimese tervise ja keskkonna kaitse huvides saasteainete hajutamiseks piirata liiklusmärkidega mootorsõidukite ja liikurmasinate liikumise kiirust või nende kasutamist.
Tema sõnul tuleks terviseprobleemide ilmnemisel kindlasti ühendust võtta perearstiga. Saluri rõhutas ka, et laste alles kujunev organism on kõikidele välistele mõjutajatele alati vastuvõtlikum täiskasvanu omast.