WHO raport kinnitas HIVi märkimisväärset aladiagnoosimist Eestis

HIV-test tuleks teha kõigil seksuaalselt aktiivsetel täiskasvanutel ja rasedatel naistel.

FOTO: SCANPIX

Raport, mille järgi üle 5000 inimese Eestis ei pruugi teada, et on HIV-positiivsed, ei tulnud Tervise Arengu Instituudile (TAI) üllatusena.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) möödunud nädalal avaldatud raportist järeldus, et HIV võib Eestis olla märkimisväärselt aladiagnoositud ehk siin võib elada 5477 inimest, kes ei tea, et nad kannavad HI-viirust. Varem arvati, et neid on umbes tuhatkond.

Raportis märgiti, et HIVi võib Eestis epideemiliseks pidada kindla riskirühma hulgas, kellest suurema osa moodustavad süstivad narkomaanid, samuti nende seksuaalpartnerid, prostituudid ning homoseksuaalses suhtes olevad mehed.

«Raportis meie jaoks üllatusi ei olnud ning saime kinnitust infole, mis meil on juba olemas,» ütles TAI vanemteadur Kristi Rüütel ja märkis, et kaks kolmandikku nakatunutest on Eestis uimastitarvitajad.

TAI hindab HIVi levimust süstivate narkomaanide seas regulaarsete uuringutega Tallinnas ja Ida-Virumaal. «Seksuaalsel teel nakatunutest on suurema osa partneriks olnud uimastitarvitaja ning heteroseksuaalsel teel HIVi nakatumise epideemiat meil ei ole. Ennekõike on ohustatud süstivate narkomaanide partnerid,» lausus Rüütel.

«Andmed HIV-positiivsete seas näitavad, et kolmandik, kes arvab end olevat seksuaalsel teel nakatunud, on siiski elu jooksul uimasteid süstinud ja kuna enamik neist on ka hepatiiti nakatunud, viitab see selgelt süstides nakatumisele,» rääkis ta.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Anna-Liisa Pääsukene tõi seevastu esile, et terviseameti viimaste aastate statistika näitab, et HIV-nakkus on aina enam hakanud levima seksuaalsel teel. Kui 2012. aastal toimus 40 protsenti uutest registreeritud nakatumistest seksuaalsel teel, siis aasta hiljem oli vastav osakaal juba 53 protsenti. «Samas võib arvata, et suur osa seksuaalsel teel toimunud nakatumisi on juhtunud siiski läbi kontakti süstivate narkomaanide või nende seksuaalpartneritega,» tõdes ka tema.

Kristi Rüütel nentis, et nakatunute keskmise vanuse tõus on epideemia loomulik kulg, mida täheldatakse ka mujal Euroopas. «Tõele vastab see, et uusi nakkusjuhtumeid diagnoositakse meeste seas rohkem kui naiste seas, kuid oluliseks riskirühmaks on ka nooremad, 25–30-aastased mehed,» lisas Pääsukene.

Raportis tõsteti esile, et 30–40 protsendil juhtudest avastati HIV juba hilises staadiumis. Hiline HIVi diagnoos on Pääsukese hinnangul tõepoolest Eesti jaoks probleem. «See näitab, et oluline on tõsta nii elanikkonna kui ka tervishoiutöötajate teadlikkust. WHO raporti soovituste valguses soovime HIV-testimisse senisest enam kaasata perearste ja tervishoiusüsteemi tervikuna. Lisaks kaalume võimalusi antiretroviirusravi kättesaadavuse laiendamiseks,» märkis ta.

Kuigi Eesti on endiselt uute HIV-nakkuse juhtude poolest Euroopas esikohal, ei saa Pääsukese arvates öelda, et senised pingutused pole üldse tulemusi andnud. Kui näiteks 2001. aastal registreeriti 1474 uut nakkusjuhtu, siis praeguseks on see arv vähenenud 325 uue juhuni eelmisel aastal.

Viimastel aastatel on riigil kulunud HIVi ja aidsiga tegelemisele üle 14 miljoni euro aastas. Lõviosa sellest summast, umbes kümme miljonit eurot kulub antiretroviirusravimite hankimisele. Eestis oli 2013. aasta lõpus 8702 HIVi diagnoosiga inimest, kellest 5866 olid mehed.

Populaarne

Tagasi üles